FOTOD ⟩ Protest reformi vastu: ketiapteegid sulgevad kuni homseni oma uksed
Täiendatud kell 16.15

Eesti Apteekide Ühendusse kuuluvad Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek sulgevad täna kell 14 oma apteekide uksed, et näidata, mis nende arvates juhtub, kui apteegireform tänasel kujul läheb läbi. Nn ketiapteegid jäävad suletuks kuni homseni. Erandiks on valveapteegid.

«Reformi järgselt apteegivõrk just selline välja nägema hakkaks ja riigi arvates piisab sellest Eestis apteegiteenuse osutamiseks,» öeldakse Eesti Apteekide Ühendus pressiteates.

Ravimiamet avaldas täna pärastlõunal nimekirja apteekidest, mis on ketiapteekide erakorralise sulgemise ajal eeldatavasti avatud. Nimekirjaga saab tutvuda ameti kodulehel.

Ravimiameti pressiesindaja Kristi Sarap ütles Postimehele, et apteegikettide aktsioonis midagi ebaseaduslikku ei ole, sest see kestab ööpäeva. «Aga kui apteeke suletakse kauemaks kui nädal, peab meid sellest viis päeva ette teavitama,» lisas ta. 

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles täna tööpäeva lõpus peetud pressikonverentsil, et tema juhitav amet uurib, kas ketiapteegikettide tänane samm on konkurentsiseaduse rikkumine. Lisaks analüüsivad nad, kas tegemist on koordineeritud tegevusega. 

Sotisaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) ütles samal pressikonverentsil, et ta ei ole midagi nii küünilist oma poliitikas olemise aja jooksul näinud. Tema hinnangul on see aktsioon väljapressimine ja kontraproduktiivne, mis seab inimeste tervise ja heaolu ohtu. «Väga kahetsusväärne päev,» märkis ta.

Ketiapteegid: riik ei tohi apteeke kinni panna

Eesti Apteekide Ühenduse juhi Timo Danilovi hinnangul oli eilne hääletus, millega lükati tagasi apteegireformi muutmine, riigikogus äärmiselt kahetsusväärne ja inimeste vajadusi mittearvestav.

«Igal otsusel on tagajärg. Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud,» selgitas Danilov pressiteates.

«Tänased apteegipidajad leiavad vastupidiselt – riik ei tohi enam kui pooli Eesti apteeke kinni panna, selle all kannataks patsiendid,» lisas Danilov.

Danilovi sõnul ei vasta tõele jutud, et apteegireform kaotab apteegid ainult linnadest ja et maapiirkondades on juba proviisoritest ettevõtjatele kuuluvad apteegid.

«Täna hommikuse seisuga on maapiirkondades 56 reformi nõuetele mittevastavat apteeki, koos alla 4000 elanikuga asulatega on selliseid apteeke 74. Reform jõuab täna kohale näiteks Paldiskisse, Otepääle, Tõrva, Kuusalusse, Valka, Lihulasse, Loksale, aga väga valusalt puudutab ka suuremaid linnu nagu Kohtla-Järve ja Narva,» loetles ta.

«Samuti on eksitav väide, et reform suuremaid linnu ei puuduta. Näiteks jääb peale reformi jõustumist Tallinna kesklinna alles vaid kaks apteeki,» märkis ta. 

Benu apteegi juhi Kaidi Kelti sõnul on «viis aastat tagasi ülepeakaela sündinud apteegireformil oluline mõju ka Eesti apteekritele, kes lähevad jõulupühadele vastu teadmises, et neid ootab töökohast ilma jäämine».

«Reformi eestvedajad on öelnud, et Eestisse võiks jääda 200-250 apteeki. Mida ei ole välja öeldud, on see, et töökohti jääks sel juhul alles umbes 400-500 proviisorile. See tähendab, et töö kaotavad pooled tänased proviisorid, kellele lisanduvad veel farmatseudid ja teised töötajad,» selgitas Kelt.

Apotheka apteegi juhi Kadri Ulla sõnul on «töövõtjatest proviisorid ja farmatseudid imekspandava kannatlikkusega oodanud, et ebaratsionaalne ja omakasupüüdlikust konkurentsi huvist kantud reform tühistatakse, aga asjatult».

«Maksab lugeda nelja-viie aasta taguseid ajalehti, siis väideti, et reformi tulek on apteegikettide huvides. Siis olid reformi suhtes ülikriitilised nii konkurentsiamet, sotsiaalministeerium, ravimiamet kui ka tollane õiguskantsler Indrek Teder, sest see ei täida oma eesmärke ning toob kaasa olulisi riske rahva tervisele. Nüüd väidetakse, et reformi ärajäämine on apteegikettide huvides, selles ei ole mingit loogikat ega järjepidevust. Fakt on aga läbivalt see, et reform tähendab patsientidele poole vähem apteeke,» lisas Ulla. 

Minister: reformivastaste argument ei päde

«Ma küsin niimoodi, et kui Eestis on 500 apteeki täna, et kui meil oleks 1000 apteeki, kas siis turg oleks kaks korda parem? Või kui oleks 4000 apteeki, siis turg oleks kaheksa korda parem? Kõik, kes vähegi mõtlevad, seda teemat läbi analüüsivad, saavad aru, et apteekide arv kui selline, pole üksinda piisav indikaator otsustamaks, kas ravimite kättesaadavus on tagatud või mitte,» ütles sotsiaalminister Kiik täna riigikogus küsimustele vastates.

«Ehk selles mõttes see argument, et 300 apteeki väheneb või ei vähene, minu jaoks selles valguses ei päde, kuna oleme ka hinnanud ära, et suurusjärgus Eesti tegelik vajadus ongi 300-400 apteeki,» lisas Kiik.

Kiige sõnul ei tähenda see, kui mõnes kaubanduskeskuses on kolme apteegi asemel kaks või üks, ravimite kättesaadavuse vähenemist, vaid võib tähendada hoopiski kasvu.

«Ja samuti nagu viitasin, tähendab see ka seda, et maapiirkondades näiteks leida proviisoreid, leida tööjõudu, läheb sellega lihtsamaks, mitte raskemaks,» märkis minister.

Reform jõustub järgmisel aastal

Nn ketiapteegid jäävad suletuks kuni homseni. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20, sest erakorraliselt suletavad proviisoritest ettevõtjatele kuuluvad apteegid lõpetavad õhtul oma tööpäeva. 

Eesti Apteekide Ühendus on apteeke ja farmaatsiaalase kõrgharidusega isikuid ühendav mittetulundusühing. Eesti Apteekide Ühendus loodi 5. veebruaril 2002. aastal. Ühendusse kuulub 294 apteeki.

Eesti neli apteegiketti annavad tööd üle 1100 proviisorile ja farmatseudile ning üldse kokku ligi 1500 inimesele.

Riigikogu lükkas eile tagasi koalitsiooni esitatud eelnõu, millega oleks tagasi pööratud 1. aprillist jõustuma pidanud apteegireform.

Järgmise aasta 1. aprillil jõuab lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusel lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Suurtele apteegikettidele ei ole see meelepärane.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles