Triin Loide: järelmaksuga pühaderõõm (1)
/nginx/o/2024/03/22/15960500t1h1cc5.jpg)
29. detsember 2019, 20:00
/nginx/o/2019/12/29/12839301t1hdd92.jpg)
Jõulukingituste tegemise võib ära jätta, sest sellest praktikast on maailmale kahjuk rohkem kui kasu, kirjutab Sakala arvamustoimetaja Triin Loide.
Paar nädalat tagasi võis USA sotsiaalmeedias näha ringlemas uudist, et keskeltläbi kümnel protsendil ameeriklastest pole ka veel detsembri alguseks tasutud eelmiste jõulude jaoks võetud tarbimislaenud, krediitkaardivõlad ja järelmaksud. Seejuures on vanem põlvkond (beebibuumerid) väiksemates võlgades kui minuealised, nn millenniaalid, kellest lausa ligi 15 protsenti on uute jõulude eel möödunud jõulude eest võlgu.
Seda olukorda tasakaalustavad natuke uudised mujalt maailmast, kus keskkonnateadlikkuse, vaesuse kasvu ja ebakindluse tõttu tuleviku suhtes ennustati pühadeajaks väiksemaid kasumeid. Ajavaimu see pisut näitab ning kuna meie planeet praegu igast otsast põleb, mureneb ja praguneb, võib loota, et ehk see trend jätkub.
Eestlaste võlakoorem kasvab koos sissetulekute kasvuga. Ülejäänud maailm on meile õpetlikuks näiteks, kuidas teha või mitte teha.
Jõulude-, sünnipäeva- ja valentinipäevaaegne kingiorgia tähendab enamasti ikkagi seda, et kingitakse ebavajalikku kraami.
Kirjutan endiselt alla mõttele, et tarbimishullust võib ka enese kasuks tööle panna ja ajastada oma ostud, mida on vaja niikuinii teha, just pühadeaegsete allahindluste ajaks. Aga jõulude-, sünnipäeva- ja valentinipäevaaegne kingiorgia tähendab enamasti ikkagi seda, et kingitakse ebavajalikku kraami. Enamik sellest kraamist on kohale lennutatud teiselt poolt maakera, pakendatud plasti ja tõmmatud siis veel värvilise paberiga üle, mis sest et see paber paar hetke pärast kingi kättesaamist prügikasti maandub.
Kui kõrvale jätta söödav kraam, siis mina jõulude ajal kingitusi ei teinud ning andsin ka tuttavatele mõista, et ma ei taha mitte midagi, ja et see pole passiivagressiivne manipulatsioon, vaid parim kingitus on see, kui ma ei pea pead murdma selle üle, kuhu kapinurka asju toppida. Töötas. Õnnestus. Kingitused olid peamiselt kooritavad ja jõulurõõm sellest ei kahanenud: laud sai kaetud ja lähedastega aega veedetud.
Täiskasvanud võiksid sammhaaval liikuda arusaamise poole, et kiindumise näitamiseks ei pea palju raha kulutama ning ei majanduslikus ega ökoloogilises mõttes laenukoormat võtma. Lastega on muidugi pisut teised lood.
Autor on Sakala ajakirjanik.