Eesti 200 juht: riigi lammutamine ei ole inimeste seas populaarne (12)
/nginx/o/2019/07/13/12361981t1h2250.jpg)
9. jaanuar 2020, 10:05
:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12861748t1h3bb3.jpg)
Inimesed soovivad tagasi saada Mart Laari aegset entusiasmi riigi ehitamisel ja usku tulevikku, pakub Eesti 200 juht Kristina Kallas üheks põhjuseks, miks tema koduerakonna toetus on nii kõrge.
«Eesti 200 toetuse tõus näitab seda, et inimesed on järjest rohkem väsinud ebastabiilsusest, kaklustest ja tülitsemistest riigi juhtimise juures,» kommenteeris Kallas pressiteate teel.
Kallase hinnangul ei ole suurel osal erakondadest ja poliitikutest tegelikult vastuseid suurtele küsimustele, mis Eesti inimesi vaevavad alates tuleviku pensionisüsteemist ja keskkonnaressursside ületarbimisest lõpetades ravijärjekordadega, haiglate kinni panemisega maapiirkondades ja tervishoiukindlustuse tulevikuväljavaatega.
«Vastuseta on ikka veel ka hariduse ja teaduse arenguplaanide toetamine riigi poolt ning küsimus, kust tuleb elekter ülehomme,» märkis Kallas.
Ta lisas, et ebastabiilsust tekitavad veel meie lähimate liitlaste solvamine ja seniste koostöökokkulepete küsimärgi alla panemine.
«Inimesed soovivad tagasi saada Mart Laari aegset entusiasmi riigi ehitamisel ja usku tulevikku. Riigi lammutamine ei ole inimeste seas populaarne, tuleviku ehitamine on,» arvas Kallas.
Eesti 200 toetus ei ole kordagi nii kõrge olnud
Värsked MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusandmed näitavad, et erakond Eesti 200 on 7 protsendiga möödunud Isamaast.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,4, Keskerakonda 21,9 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 15,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10,1 protsendiga ning Eesti 200. 6,1-protsendilise toetusega on langenud kuuendaks Isamaa.
Eelmise aasta algusest alates toimuvates Norstati küsitlustes ei ole Eesti 200 toetus kordagi nii kõrge olnud ning erakond ei ole Isamaad edestanud.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 2. detsembrist 7. jaanuarini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.