Kui Tartu volikogu Monica Ranna ametist vabastab, annab see omavalitsustele signaali, et erakonnasisese võimuvõitlusega ja ilma ametialaste etteheideteta lahtilaskmine on OK ja JOKK, kirjutab kolumnist Andres Herkel.
Andres Herkel: Monica Ranna halb pretsedent (10)
Monica Ranna kõrvaldamine Tartu abilinnapea kohalt, mis pole veel lõpule jõudnud, oleks halb pretsedent kogu Eestile. Küsimus pole üldsegi Ranna pädevuses ning mina ei oska seda hinnata. Pädevust puudutavaid argumente polegi ju esitatud, asi on ilmselgelt muus.
Kohalik võim pole Eestis kuigi stabiilne. Tihti ei püsi sama koalitsioon valimistest valimisteni. Volikogudes käib positsioonivõitlus, sageli piisab võimuvahetuseks üheainsa või paari saadiku meelemuutusest. Kohaliku mõju, ametikohtade ja hüvede jagamine võib olla see peidetud meelehea, mille nimel poliitilised eelistused vahetuvad. Mõni omavalitsus on oma võimutantsudega lausa legendaarne. Mujal maailmas on mõnikord kasutusel sellinegi mudel, et kõik kohalikku volikokku jõudnud jõud saavad valitsemisel mingi vastutusala. Kohalik võim on ju mikrotasand, see ei eelda ideoloogilist võitlust. Eestis tunduks selline koostöö võimatu, asju aetakse hoopis teiste meetoditega.