Sisuturundus

Puuhoolduse erinevad tahud – maa pealt ja maa alt

Tomograaf

FOTO: OÜ Green-Moto

Viimastel aastatel on arboristika Eestis tublisti levinud. Sellele on kaasa aidanud Eesti Arboristide Ühing ja arboristid ning Luua Metsanduskool. Ka inimeste keskkonnateadlikkuse kasvul on siin suur roll.

Siiski on meil veel pikk tee minna, sest üks asi on puu raie, hoopis teine asi aga puu säilitamine: hindamine, kas ja kui ohtlik ta on, ning vajadusel ohutuks muutmine. Sama kehtib puu hoolduse puhul, kuigi tegelikult on puu seisukorra hindamine üks osa puuhooldusest, nii nagu seda on kujunduslõikus või hoolduslõikus.

Puude seire ning nende hooldamine on viimaste tormide valguses kahtlemata väga aktuaalne, eriti kui arvestada, et ega need tormid viimasteks jää. Küll tuleks siin olla tähelepanelik ja kontrollida töötegijat, sest viimasel ajal on liikvel libaarboriste või liba-puueksperte, kes parandavad puid montaaživahuga või raiuvad maha hea tervise juures oleva puu (https://tartu.postimees.ee/6784158/nurgaarboristilt-tellitud-too-voib-tuua-piraka-kahjunoude?_ga=2.123381515.1825379999.1578404238-239614399.1571229733).

Tõsi, alati pole lihtne määrata elusa puu puidu tugevust ja seda veel palja silmaga – kas seal on tühimikke, mädanikust kahjustatud piirkondi vms? Puude seireks kasutab OÜ Green-Moto mitmeid abivahendeid, millest üks on näiteks resistograaf. See kujutab endast 2 mm läbimõõduga mikropuuri, mis puurides mõõdab vastavalt puidu omadustele ja struktuurile ära selle vastupanuvõime. Mida tihedam ja tugevam on puit, seda suurem on selle vastupanu. Puurimise tulemus prinditakse välja, ent see salvestatakse samal ajal ka resistograafi sisemällu ja hiljem arvuti kõvakettale. Nii saab ühest küljest küsimustele kiire vastuse, teisalt tekib võimalus hiljem puu seisukorda põhjalikumalt analüüsida ja viimaseid andmeid varasemate aastate omadega võrrelda.

Resistograaf

FOTO: OÜ Green-Moto

Resistograaf ei võimalda siiski teada saada seda, mida nähakse tomograafiga. Kui resistograaf mõõdab ära puidu tugevuse, siis tomograafi abil on võimalik kuvada pilt puu sees oleva kahjustuse suurusest ja asukohast. Mõõtmine toimub helilainete liikumiskiiruse põhjal sensorite vahel ning seda on võimalik teha nii 2D kui 3D süsteemis. Kuvatav pilt ja andmed kajastavad puu koormustaluvust ehk seda, kui seisukindel ta on. Selgituseks, et antud kontekstis tähendab koormustaluvus tuule poolt puule avaldatatavat koormust. Ja vastava programmiga on võimalik arvutada välja puu võra vähendamise vajadus, selle asemel, et mõni väärikas ja vana puu lihtsalt maha saagida.

Kui puu maapealse osa tervise hindamine on tihti keerukas, siis puu maa-aluse osa ehk juurestiku hindamine on seda enam. Muidugi on siin kehtiv n-ö rusikareegel, et puu võra kajastab puu juurte seisukorda. Tomograafi lisaseade Arboradix võimaldab aga ka heita pilgu maapinnast allapoole ning uurida, kus ja mis suunas juured paiknevad. Nii on võimalik teada saada, kas suured ankurjuured on kahjustatud või mitte, millisest suunast puhuv tuul võib puule potentsiaalselt ohtlik olla jne.

Õhklabidas

FOTO: OÜ Green-Moto

Kahjuks võivad linnatingimustes kasvavad puud olla stressis, kuna pinnase tihenemine, vibratsioon,  jms põhjustavad õhu- ja veerežiimi halvenemist juurte kasvupiirkonnas. Samuti kahjustab juuri ehitustegevus, kas siis seetõttu, et juured jäävad kaitsmata, või seetõttu, et kommunikatsioone ehitades rebitakse juured katki.

Puu hooldus, või õigem oleks öelda puu majandamine, tähendab ka juurte ja võraaluse hooldust. Üheks suurepäraseks töövahendiks nooremate ja vanemate puude juurestiku hooldamise kui ka seire juures on õhklabidas. Puu tervislikku seisundit saab parandada kas siis kasvupinnase väljavahetamisega, õhutamisega, keerdjuurte eemaldamisega või juurekaela väljakaevamisega. Õhklabidat on hea kasutada ka sellisel juhul, kui puude juurte ligidusse tuleb paigaldada mõni kommunikatsioon, kuna kasvupinnas juurte ümbert eemaldatakse suruõhu abil ja puu juured jäävad terveks.

Võib öelda, et puu hooldamine algab juba puukoolist, kuid kindlasti ei tohi see lõppeda istutamisega. Esmalt tuleb puu juurekael istutamisel õigele kõrgusele sättida ning vajadusel juured laiali suunata. Sellele järgneb puu kastmine mitme aasta jooksul ja vajadusel istutuslõikus. Mõned aastad pärast istutamist vajab noor puu kujunduslõikust ning siin tuleb arvestada, millist puud soovitakse tulevikus näha ehk puu majandamissuunaga. Viimase valikut omakorda mõjutab see, kui palju ruumi on, mis liigiga on tegu ja kui palju on kasutada raha. Kuid puu majandamisel ei tohiks ära unustada kasvupinnase ja juurestiku hooldust ning väga olulised on puude seire ja hoolduslõikus.

Puud kui osa meid ümbritsevast haljastusest ja keskkonnast on väärtus, mida me soovime hoida ja majandada hästi, sest tulu, isegi kui see on meile otseselt märkamatu, on alati suurem kulust, mis puudele või haljastusele kulutame.

OÜ Green-Moto (www.greenmoto.ee) spetsialistid omavad maastikuehitaja, arboristi kui puittaimede hindaja kutsetunnistust ning aastate pikkust töökogemust omas valdkonnas.

Tagasi üles