Urmas Sutrop: teadusrahastus peab muutuma Eesti-keskseks

Eesti Kirjandusmuuseumi arhiividesse kuuluvaid materjale hakati talletama juba 19. sajandi alguses. Pildil uurijad 1994. aasta märtsis Tartus Vanemuise tänaval kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu laudade taga. Foto: Malev Toom

Teadusrühmadele raha jagamisel selgus äsja, et raha jätkub väga vähestele ning rahastamata jäävad väga paljud elujõulised uurimisrühmad kõikidel erialadel füüsikutest lüürikuteni. Mõnel puhul ei aidanud seegi, kui olla oma eriala ühe protsendi kõige tsiteeritumate teadlaste hulgas: rahastamata jäid isegi maailma absoluutsesse tippu kuluvate Eesti teadlaste taotlused.

Ebamõistlikult tihedaks muutunud konkurents Eesti teadusrahastamisel on suuresti põhjustatud teaduse (ja ka kõrghariduse) pikaajalisest alarahastamisest. Kõigile Eesti teadlastele andis lootust teadusleppe allkirjastamine Kadriorus. Selle leppe peamine sisu seisneb riigi ja teadlaskonna vastastikustes kohustustes. Riigipoolne kõige olulisem kohustus on tõsta teaduse rahastamine 1 protsendini SKTst. Kahjuks lükkas praegune valitsus teadusleppe täitmise tulevikku.