Vane: olukord liikluses on märgatavalt halvenenud
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
2. jaanuar 2012, 14:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/01/02/898806t1h4c34.jpg)
Maanteeameti nõunik Villu Vane rääkis, et kui võtta arvesse hukkunute esialgne arv, siis võrreldes mullusega on olukord liikluses märgatavalt halvenenud.
2011. aastal hukkus Eestis liiklusõnnetustes 99 inimest, mis on üks vähem kui kaks aastat tagasi, kuid märgatav tagasiminek võrreldes eelmise aastaga, kui liiklusõnnetustes hukkus 79 inimest.
«Kui võtta arvesse hukkunute esialgne arv, siis võrreldes mullusega on olukord märgatavalt halvenenud,» ütles Vane. «Samas on tulemus peaaegu samasugune, nagu tunamullu ning tunduvalt parem, kui varasematel aastatel. Meenutagem, et alles viie aasta eest hukkus meie teedel ja tänavatel üle 200 inimese.»
Vane lisas, et eesmärgiks on võetud, et 2015. aastal ei hukkuks liikluses üle 70 inimese (viimase kolme aasta keskmisena). «Seda, kas me suudame eesmärgi täita ja hukkunute arv jääb alla 70, näitab tulevik,» sõnas ta.
«Ega murekohad eriti muutunud ei ole: ikka kiiruseületamine, alkoholi tarvitanult rooli istumine. Eelmisel aastal kasvas nii ühesõidukiõnnetuste, kui ka neis hukkunute arv. Muret tekitab ka jalgratturite ja jalakäijate ohutus,» rääkis Vane.
Nimelt, kui 2010. aastal toimus 127 jalgrattaõnnetust, kus sai vigastada 122 inimest, siis eelmise aasta 11 kuuga oli toimunud juba 164 jalgrattaõnnetust, kus vigastatuid oli 161. Mootorsõiduki kokkupõrkeid jalakäijaga toimus 2010. aastal 306 korda ning hukkus 12 inimest, kuid mullu 11 kuuga toimus õnnetusi 334 ja hukkus 20 inimest. Täpsemad 2011. aasta andmed selguvad kuu keskpaigaks.
«Kasvanud on nii ja otsasõitude arv jalakäijatele kui ka neis õnnetustes hukkunute arv, see kehtib eeskätt meie suuremate linnade kohta,» rääkis Vane. «Oma rolli mängib siin kindlasti ilm – oli pikem jalgrattahooaeg ja lumeta märjal ja vihmasel hilissügisesel-varatalvisel ajal on ka jalakäijat raskem märgata.»
Ta seletas, et kindlasti on teisigi tegureid nagu liikluskäitumine ja liiklusreeglite eiramine, liigne hoolimatus, seda nii juhtide, kui ka jalakäijate poolt.
«Helkuri kandmine, õigemini, selle mittekandmine, on kindlasti ka oluline,» rõhutas Vane. «Ka rattaõnnetuse puhul on kindlasti üheks oluliseks teguriks märgatavus. Olen üpris kindel, et nii mõnigi õnnetus oleks olemata, kui juht oleks jalgratturit või jalakäijat piisavalt varakult märganud.»
Vane soovitab alati varuda aega, seda nii jalgsi kui ratastel.
«On küll viisakas mitte hilineda, kuid liikluses võib liigne kiirustamine lõppeda õnnetusega,» lausus Vane. «Seega, ärge kiirustage ja võtke liikluses ikka asja rahulikult ja terve talupojamõistusega. Märgake liikluses nõrgemaid ning arvestage, et ka nemad on samaväärsed teiega ja tahavad ka ohutult koju jõuda.»