Juhtkiri: väsinud ma tänagi näin

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Me eeldame, et riik toimib 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas, 365 päeva aastas ning liigaastal ka 29. veebruaril. See omakorda eeldab, et kriitilise tähtsusega valdkonnad, nagu näiteks meditsiin, korravalve ja pääste, peavad töötama samas rütmis. Me eeldame sedagi, et need valdkonnad toimivad samal tasemel ja pakuvad sama kvaliteeti ka öösel, tööpäeval ja puhkepäeval.

Need on valdkonnad, kus tehnoloogia võib muuta töö küll lihtsamaks, efektiivsemaks ja kiiremaks, kuid seda vaid teatud piirini. Bitid, baidid ja vilkuvate tuledega vidinad jäävad veel pikaks ajaks abivahendeiks ning ei asenda lihast ja luust inimest. Raud aga kulub, programm vananeb ja inimene väsib. Väsimus vähendab sooritusvõimet, olgu selleks reageerimis- või otsustamiskiirus.

Tänane Postimees kirjutabki väsimusest tulenevatest probleemidest, mis kimbutavad öisel ajal autopatrullis rooli taga olevaid politseinikke.

Esmapilgul võib see tunduda «laevad rauast ja mehed pehmest puust» kategooriast vähetähtsa ja otsitud murena, kuid kindlasti pole see nii.

Alustada võiks tõdemusest, et väsinud päi sõidukijuhtimist peetakse võrdväärseks kerges joobes juhtimisega. Kui aga viimast on võimalik lihtsalt tuvastada, siis väsimust puhumisega ei mõõda.

Eelmisel aastal valminud Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lõputöös uuriti nimelt väsimisseisundis autojuhtimist politseis. Küsimustele vastanud politseinikest, kes tegid vähemalt ühe öise vahetuse, tunnistas 90 protsenti, et nad on väsinud päi alarmsõidukit juhtinud. 60 protsenti nentis, et neil ei ole olnud võimalik öötöö väsimust välja puhata, ning pea pooltel vastanutest oli öisel ajal roolis olles esinenud mikrouneefekti. Viimane tähendab lihtsamalt öeldes seda, et nad olid lasknud silma korraks looja.

Korrakaitses, aga ka meditsiinis ja päästes võib isegi mõne sekundi kestev unetukk kaasa tuua ohu hädasolija või ka kõrvalseisja elule ja tervisele.

Esimene pähekargav lahendus on mõistagi palgatõus. Politseinike, päästjate, meditsiinitöötajate palgaprobleem on sama vana kui taasiseseisvunud Eesti, nagu ka hüüdlause «politseile palka, pätile malka». Kindlasti aitaks palgatõus kaasa pidevate kaadriprobleemide lahendamisele. Rohkem patrullijaid aitaks töökoormust paremini jagada ja võibolla lühendada vahetuste pikkust. Kitsamalt öises vahetuses rooli taga väsivate inimeste probleemi palgatõus ei lahenda. Põhjus lihtne: ükskõik kui suur palk ei sunni öises vahetuses töötavat inimest vabadel päevadel piisavalt puhkama. Seda ka juhul, kui suurem palk paneb ta loobuma vabadel päevadel mõnes teises ametis lisasissetuleku teenimisest.

Nagu teistegi probleemide puhul, algab ka öises vahetuses rooli taga väsivate alarmsõidukijuhtide probleemi lahendus selle tuvastamisest ja tunnistamisest. Juhul kui tegu pole üksikjuhtumitega ning probleem on tõepoolest olemas, on ilmselt parim ja efektiivseim lahendus korravalvurite öötöö ümberkorraldamine, sealhulgas vahetuste lühendamine ja inimestele piisavalt puhkehetkede võimaldamine.