Euroapteek lahkub apteekide ühendusest
/nginx/o/2019/09/13/12556431t1h2a03.jpg)
Euroapteek lahkub Eesti Apteekide Ühendusest (EAÜ) ning lõpetab osaluse apteegireformi poliitilises protsessis. Apteek valmistub struktuurseteks reformideks, et ka pärast apteegireformi jõustumist jätkata apteegiteenuse osutamist.
«Apteegireformi protsess on täielikult liiva jooksnud,» ütles Euroapteegi juhatuse esimees Oksana Kostogriz. Tema sõnul vähem kui kaks kuud enne praeguse seaduse jõustumist ei suuda Eesti Apteekide Ühenduse esimees ega ka poliitikud leida olukorrale mitte mingisugust mõistlikku lahendust.
Kostogriz leiab, et senine apteegireform tuleks tühistada ning seejärel asjaosalisi kaasates puhtalt lehelt alustada. «Sisuliselt oleme olukorras, kus jõustub seadus, mida ei taha ükski turuosaline ega riik. Riigikogusse jõuavad parandus- ja muutmisettepanekud, mille ulatus on ühest äärmusest teise,» selgitas ta, lisades, et tegemist on täiesti pretsedenditu olukorraga, kus protsessil pole omanikku, aga ometi minnakse sellega lõpuni.
Euroapteegi juhatuse esimees vastas peaminister Jüri Ratase eilsele usutlusele, kus peaministri sõnul on EKRE eelnõu apteegireformi viie aasta tagusesse seisu, kus turul võisid olla kõik. Kostogrizi sõnul on praegune reform ise juba viis aastat ajast maha jäänud.
«Just praegu, mil reformi jõustumiseni on aega nii vähe, tuleks hoog maha võtta ja päriselt läbi mõelda, kuidas olukord mõistlikult lahendada.»
Euroapteegi hinnangul pole ka EAÜ seisnud lõpptarbija huvide eest. «Meie eesmärk on jätkuvalt pakkuda kliendile taskukohaseid ravimeid,» nentides, et riik ja EAÜ on selle eesmärgi unustanud.
Kuna apteegireform jõustub 1. aprillist, siis nüüd allesjäänud kuude prioriteediks on apteegil teha muudatusi struktuuris. «Juhul, kui nii apteegituru osalised kui ka riik on valmis reformiplaani läbimõeldult uuesti alustama, on Euroapteek valmis protsessiga taas liituma,» kinnitas Kostogriz.
Euroapteek, millel on Eestis 74 apteeki, kuulub Euroapotheca gruppi. Euroapotheca on kiire ja stabiilse kasvuga farmaatsiatoodete ja apteegikaupade müügiga tegelev ettevõtete grupp, mis tegutseb eriti aktiivselt just Baltikumis ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.
Mis on apteegireform?
Viis aastat tagasi võttis riigikogu vastu ravimiseaduse muudatused ehk apteegireformi.
See näeb ette, et alates 1. aprillist 2020 ei tohi apteegid kuuluda ravimite hulgimüüjatele, vaid peavad vähemalt 51 protsendi ulatuses kuuluma proviisoritele.
Veebruari seisuga vastab kõigile jõustuvatele nõuetele (proviisoromand, hulgimüüja valitseva mõju puudumine ja suurtes linnades haruapteekide tegevuse lõpetamine) 187 apteeki. Nõuetele mittevastavaid apteeke on 308.
Nõuetele mittevastavad apteegid paiknevad peamiselt suurtes linnades (üle 4000 elaniku), kus nõuetele mittevastavate apteekide osakaal on 72 protsenti, samas kui maal ja väikelinnades on see 42 protsenti (67 apteeki üle Eesti). Viimase kuu jooksul on nõuetele vastavus paranenud eelkõige maal ja väikelinnades.
Allikas: ravimiamet