Taiwani ime

Hiina propaganda-plakat „Taiwani kaasmaalased on meie verevennad“ (juuli 1978). Foto: Wang Zhenren, Iish/Stefan R. Landsberger/Erakogu

Erinevalt laialt levinud väärarusaamast pole Taiwan kunagi olnud põline Hiina ala, kirjutab Tartu Ülikooli orientalistikaõppejõud Märt Läänemets.

Aasta algus tõstis maailma pressi esilehtedele taas korraks Taiwani, kus 11. jaanuaril valiti ühekorraga nii riigi presidenti kui ka parlamenti. Nagu ennustatud, võitis valimised 57,1 protsendiga Taiwani-meelseks peetava Demokraatliku Progressipartei (DPP) kandidaat Tsai Ing-wen oma peamise konkurendi, rohkem Hiina-orientatsiooniga Kuomintangi (KMT) ehk Hiina Rahvusliku Partei kandidaadi Han Kuo-yu ees, kes sai 38,6 protsenti häältest. Ülejäänud 4,3 protsenti häältest läks kolmandale kandidaadile, 2000. aastate algul KMTst eraldunud populistliku Rahva Eest Partei liidrile James Soongile. Tsai Ing-wen võitis valimised juba teist korda. Teda saatis edu ka neli aastat tagasi, mil ta valimised võitnuna Taiwani esimese naispresidendina riigipea kohale asus. Ka Taiwani parlamendis säilitas DPP ülekaalu.

See statistika ei pruugi meile siin Euraasia mandri teises otsas eriti korda minna. Mida ikka on meil tegemist ühe kauge ja lisaks ebamäärase staatusega saareriigi valimistega. Heites hiljutiste valimiste valguses põgusa pilgu Taiwani fenomenile, võib välja jõuda tõdemuseni, et ehk ei olegi see nii kauge ja ebaoluline teema, vaid pigem omamoodi lakmuspaber või proovikivi, mis katsub läbi meie välispoliitilisi ja rahvuslikke väärtushinnanguid.