Komisjon soovib luua ühtse raamistiku kriisiolukordade lahendamiseks
11. veebruar 2020, 15:53
Riigikaitsekomisjon arutas esmaspäeval ja teisipäeval koos huvigruppide ja asjaomaste asutustega riigikaitseseaduse eelnõu, millega soovib luua ühtse ja tervikliku kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise raamistiku.
Komisjoni esimehe Andres Metsoja sõnul on tegemist väga mahuka eelnõuga, mis hõlmab praktiliselt kogu ühiskonda ja seetõttu kaasab komisjon ka eelnõu menetlusse võimalikult palju huvigruppe. «Oleme kahe päeva jooksul kuulanud ära erinevate asutuste ja organisatsioonide seisukohad ja võin kinnitada, et arutelu on olnud väga konstruktiivne ja meil on olemas koosmeel, et selle eelnõuga edasi minna,» ütles Metsoja riigikogu pressiteenistuse teatel.
Komisjoni aseesimees Kalle Laanet selgitas, et riigikaitseseadusse pannakse kirja õiguslikud raamid, mis tagavad riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra kriisi ajal või kaitseolukorras. «Põhiliselt arutasimegi täna, kuidas on kriisisituatsioonis või kaitseolukorras üles ehitatud juhtimine, et elutähtsad teenused ei katkeks,» ütles Laanet. «Seadusest tulenevad kohustused ei kehti üksnes kaitseväele, vaid laienevad kõigile riigiasutustele. Kõigil asutustel on selged rollid ja see nõuab kindlat juhtimist.»
Komisjon tegi kaitseministeeriumile ettepaneku modelleerida kaitseolukorra lahendamine.
Eelnõu järgi lähtub Eesti riigikaitses laiast käsitusest, mille kohaselt võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks panustavad riigikaitsesse vastavalt oma pädevusele nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad.
Seadusega sätestatakse kaitseolukorra mõiste, mille lahendamiseks või avaliku korra kaitseks võib riigil olla vaja võtta kasutusse või sundvõõrandada tsiviilsektorile kuuluvaid asju või panna isikutele ühekordseid töökohustusi ja kaasata neid korrakaitsesse.
Riigikaitseseaduse eelnõule saab esitada muudatusettepanekuid 26. veebruarini.