Margus Haav: metsarahvas Kalamaja kaitseks

Margus Haav Foto: Marko Saarm / Sakala

Kui nüüd ühele emotsionaalsele probleemile pisut lihtsustatult läheneda, siis võiksid metsaomanikud ja metsast elatist teenivad inimesed moodustada sõltumatu mittetulundusühingu Kalamaja Kaitseks.

Ühing teeks Kalamajas elavatele või seal kinnisvara omavatele kasuahnetele ja rahvuslikule pärandile laias kaares sülitavatele kodanikele puust ja punaseks selgeks, et tegemist on miljööväärtusliku ning kultuurilooliselt üliolulise rahvusliku pärandiga, mida viimastel aastatel on täiesti vastutustundetult ekspluateeritud. Ajalooliselt välja kujunenud maalilised tühermaad, mis veel hiljuti pakkusid linnakärast väsinud vaimule ja roidunud kehale kosutavat võimalust pikali heita, on täis pikitud koledaid uusehitisi. Ei kuule seal enam tillukeste rohutirtsulapsukeste südantsoojendavat saagimist.

Tänavad, mida mööda kunagi sammusid väärikalt suurvaimud Sergei Dovlatov ja Mati Unt, on nüüd täis roosat värvi sportautosid ning kuldseid linnamaastureid. Ja hoidku selle eest, kui mõni põlisasukas müüb oma katusealuse korteri Indiast tulnud IT-mehele eluruumiks, kuna tal pole selle pinnaga lihtsalt aastate jooksul emotsionaalset sidet tekkinud.

Ei ole saatanast ei uute majade ehitamine ega tegelikult ka raieküpsesse ikka jõudnud metsa mahavõtmine.

Reaalsuses kipub pilt olema selline, et ülemäära kõva kisa tehakse nii ühes kui ka teises ääres, kuid nagu ikka, on tõde kusagil vahepeal. Ei ole saatanast ei uute majade ehitamine ega tegelikult ka raieküpsesse ikka jõudnud metsa mahavõtmine.

Statistikat annab vajadusel painutada nagu pajuvitsa. Võib-olla raiutakse meil tõesti metsa liiga palju? Loomulikult sõltub palju metsa omanikust. On ju vägagi mõistlikke metsaomanikke. Nad on sagedasti sellised tüübid, kelle jaoks mets ei ole pelgalt kohisev rahakott. Nad väärtustavad elurikkust ja hoolitsevad metsa eest. Sageli võtavad nad metsa minnes kaasa lapsed ja fotoaparaadi, mitte sae või harvesteri. On ehk pisut ülekohtune panna neid samale pulgale kasumiahnete pättide ja kaabakatega, kes valimatult Eestimaa metsi laastavad. Looduse kaitsmine tähendab midagi enamat kui millegi tegemata jätmist või valjusti protestimist. Kõiki ja kõike ei maksa ühe puuga mõõta ning ka metsa taga tuleb alati näha inimest.

Autor on Sakala ajakirjanik.