Vene küberoperatsioonid ohustavad Eesti julgeolekut

Foto: THOMAS PETER / REUTERS / Scanpix

Välisluureamet hoiatab, et Venemaa küberoperatsioonid on olnud edukad ning senini ei ole neile järgnenud lääneriikidelt tõhusaid karistusi, mis sunniksid loobuma nende kasutamisest. Venemaale on sellega antud signaal, et küberoperatsioonid õigustavad end ning seega on need jätkuv oht ka Eesti julgeolekule.

Küberoperatsioonid on Venemaale tõhus vahend oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Neid on rahaliselt, inim- ja ajaressursi poolest soodne teha ning teisalt annavad need Venemaale võimaluse tegutseda allpool relvastatud konflikti läve, märkis välisluureamet täna avaldatud aastaraamatus «Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2020».

Venemaa küberoperatsioonide sihtmärgid on aastaid valdavalt samad, sihtriigid on enamjaolt samad, sektorid on aja jooksul laienenud, samuti on endised operatsioonide strateegilised eesmärgid – kuvada suure võimu staatust, hoida sisemist stabiilsust). Muutuvad aga küberoperatsioonide sooritamise viisid ning seetõttu on oluline pidevalt tõhustada küberturvalisust.

Venemaa on korraldanud küberoperatsioone Lääne demokraatlike riikide vastu alates 1990. aastatest. Kui algul sooritati neid peamiselt militaarsektori vastu, siis aja jooksul on sihtmärkide spekter üha laienenud. Venemaa rakendab küberoperatsioone info varastamiseks, aga ka riikide ühtsuse õõnestamiseks, mõjutustegevuseks, näiteks lahkhelide tekitamiseks ja süvendamiseks, mis takistaks poliitilisi protsesse, ning karistuseks otsuste puhul, mis on Venemaale ebasoodsad. Näiteks on Venemaa sportlaste võistluskeeldudele järgnenud ründed rahvusvahelistele spordiorganisatsioonidele.

Venemaa küberoperatsioonid jätkuvad kindlasti

2019 . aasta näitas, et ikka ja jälle leitakse Venemaa küberoperatsioone, mis on avastamata kestnud aastaid, ning tõenäoliselt on seesuguseid veel ja veel. Lisaks järjepidevusele iseloomustab Venemaa küberoperatsioone olukordade ärakasutamine – turvanõrkuste avalikustamisel ollakse varmad otsekohe neid ära kasutama oma seniste sihtmärkide vastu.

Välisluureamet tõi esile, et näiteks 2019. aasta veebruaris avalikkusele teada antud turvanõrkust rakendati juba kuu hiljem küberoperatsioonis rahvusvahelise institutsiooni vastu. See juhtum näitab taas, kui oluline on pidevalt uuendada infosüsteemide tarkvara.

Venemaa korraldab küberoperatsioone rahvusvaheliste institutsioonide vastu peamiselt tundliku informatsiooni varastamiseks, et saada teada, millised on riikide poliitilised seisukohad, milliseid riike mõjutada endale sobival kursil ning kuidas ja kellele suunata oma narratiivi infooperatsioonides.

Rahvusvahelistes institutsioonides on informatsiooni lekke oht suurem, kuna seal kasutatakse liikmesriikide vahel info vahetamiseks ühiseid infosüsteeme ning liikmesriikide küberturvalisuse tase on erinev. Venemaa eelistab rünnata selliseid riike ja institutsioone, kelle küberturvalisuse tase on madal ja kes mõne rahvusvahelise organisatsiooni liikmena omab teise riigi tundlikku infot. 2019. aasta suvel tuvastas Euroopa Liidu Välisteenistus Moskva delegatsiooni infosüsteemides andmelekke, mis oli alguse saanud 2017. aasta veebruaris.

Sekkumine valimistesse jätkub

Venemaa sekkus lääneriikide valimistesse 2019. aastal ning tõenäoliselt teeb seda välisluureameti hinnangul ka 2020. aastal. Näiteks on Venemaa huvioribiidis sel aastal kindlasti presidendivalimised USAs ja parlamendivalimised Gruusias. Peamiseks eesmärgiks seejuures on tagada Venemaale kasulikum valimistulemus. Eelistatakse neid kandideerijaid, kes on Vene-sõbralikud või kes tekitavad enim lahkhelisid Läänes. Teisalt tahab Venemaa näidata, et lääneriigid ei suuda korraldada õiglasi valimisi, mis annab võimaluse juhtida enda probleemidelt tähelepanu kõrvale ja kasutada teada-tuntud retoorikat Lääne topeltstandardite kohta.

Lääneriikide militaarsektor on Vene küberoperatsioonide sihtmärk olnud alates esimestest rünnetest. Põhieesmärk on saada kätte lääneriikide sõjalisi plaane ning võimeid käsitlev riigisaladus. Näiteks toimub 2020 . aasta aprillis-mais Euroopas USA juhtimisel õppus «Defender Europe 20», mis on Venemaa küberrühmituste tõenäoline sihtmärk, hoiatas Eesti välisluure.

Venemaa kasutab küberoperatsioone aktiivselt oma poliitilise tööriistana. Seetõttu võivad Venemaa välispoliitika ja küberoperatsioonide sihtmärgid kattuda. Sihtmärkideni jõudmiseks kasutatakse nende lähedasi inimesi, kelle küberturvalisus ja võime küberründeid tähele panna on nõrk. Väga tõenäoliselt jätkab Venemaa küberoperatsioonide kasutamist seni, kuni nende potentsiaalne kasu ületab tagajärjed, märkis välisluureamet.