Kaia Beilmann: mahendatud ja mahendamata uhkus

Kaia Beilmann Foto: Erakogu

Mida tähendab «uhkus», arutleb Rakendusliku Antropoloogia Keskuse uurija Kaia Beilmann.

«Ma olen uhke» – kui tihti selliseid sõnu kuuleb? Millal te ise viimati nii ütlesite? Või ka mõtlesite? Ma ise mäletan end viimati ütlevat sõnu «olen uhke» omatehtud maasikamoosi kohta. Olin ikkagi esimest korda proovinud ja kukkus hästi välja. Tõsi, ütlesin küll «üsna uhke». Mingisugune mahendav sõna pidi ikkagi juures olema, muidu oleks uhkust liiga palju saanud.

Uhkus tundub olevat midagi sellist, mille doseerimisega peab olema ettevaatlik, kuna see võib teiste poolt hõlpsasti negatiivse sildi külge saada. Kristluses on uhkus üks seitsmest surmapatust ja seega samal pulgal näiteks ahnuse, kadeduse ja vihaga. Kultuuriti on uhkuse mõiste erinevalt laetud, nagu ka selle vastand, alandlikkus.