Abilinnapea: eurorahade mittesaamise taga oli riigi karvane käsi
14. jaanuar 2009, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli hinnangul jäid Tallinna-Helsingi raudteetunneli uuringud eurorahadest ilma vabariigi valitsuse mõjutusel.
Tallinn ja Helsingi taotlesid ühiselt ligi 12,5 miljonit krooni eurorahasid, et ära teha kahe pealinna vahele plaanitava tunneli tasuvusuuring, kuid paraku vastas euroliit taotlusele eitavalt.
«Kindlasti võib otsuse mõjutajana näha Eesti riigi karvast kätt,» märkis Mutli. Ta lausus, et kui Helsingi pöördus mullu Soome vastava ministeeriumi poole, siis see avaldas tunneliprojektile toetust, kuid hoolimata Tallinna püüdlustest pole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium projektile mitte mingisugust toetust avaldanud.
Ka linnapea Edgar Savisaar avaldas kahetsust tunneliprojekti eurorahata jäämise üle. «See ei ole ju mingi saladus, et kui niisugustes küsimustes võetakse vastu otsuseid, siis väga oluline on asukohamaa valitsuse ja minsiteeriumide seisukoht,» tõdes ta.
Savisaare sõnul kavatseb Tallinn tunneliideega kindlasti edasi minna. «Meie ei pea seda õigeks, et valitsus püüab meile kaikaid kodarasse visata,» sõnas ta. «Ansip ei anna endale aru, et ainult tänu sellele, et Tallinn vastu peab, on Eesti majandus veel olemas. Kui nad püüavad Tallinna jalgealust õõnestada, siis tegelikult saevad nad oksa, millel ise istuvad.»
Mutli lausus, et Tallinna ja Helsingi juhid peavad nüüd kokku istuma ja otsustama, kas linnad leiavad ise raha tasuvusuuringu tegemiseks või tehakse uus taotlus eurorahade saamiseks.
Soome ajaleht Helsingin Sanomat kirjutas eile, et Tallinna-Helsingi tunneliprojekt jääb eurorahadeta ning tõi põhjusena välja Eesti sisepoliitilise olukorra.