Kohalik vaade ⟩ Itaalia tervishoiusüsteem ähvardab koroonaviiruse all kokku variseda
/nginx/o/2018/02/21/7608039t1h5632.jpg)
11. märts 2020, 00:01
- Kogu Itaalias kehtestati 3. aprillini liikumispiirangud.
- Võimud võitlevad nii inimeste kui tervishoiusüsteemi elus hoidmise nimel.
- Koroonaviiruse varjus jäävad tähelepanu ja ravita kõik teised patsiendid.
- Tööle kutsutakse tagasi pensionile läinud arste.
Itaalia valitsuse otsusega pandi pühapäeva hommikul karantiini 16 miljonit itaallast riigi põhjaosas ja veidi enam kui ööpäev hiljem laiendati erimeetmeid üle kogu riigi. Selle karmi otsuse taga pole mitte üksnes soov piirata surmajuhtumite arvu, vaid päästa sotsiaal- ja tervishoiusüsteem kokku varisemast.
«Me kõik peame Itaalia hüvanguks millestki loobuma,» ütles Itaalia peaminister Giuseppe Conte, kui palus kõigil inimestel kodudes püsida. «Peame seda tegema nüüd. Seepärast otsustasin võtta kasutusele veelgi tugevamad ja tõsisemad meetmed, et hoida ära viiruse edasine levik ja kaitsta kõikide kodanike tervist.»
Üleriigiliste erimeetmete kehtestamiseni viisid pühapäevased paanikaalarmi käivitanud uudised. Koroonaviiruse ohvrite arv kasvas ööpäevaga 133 inimese võrra, 366ni. Esmaspäevaks oli ohvreid juba 463 ja eilseks 631, muutes Itaalia Hiina järel teiseks kõige suurema koroonaviiruse põhjustatud surmajuhtumitega riigiks.
Surmajuhtumitest rääkides maalis Itaalia rahvusliku terviseinstituudi president Silvio Brusaferro pildi keskmisest koroonaviiruse ohvrist.
«Tavaliselt räägime vanemaealistest patsientidest. 60 protsenti neist on vanemad kui 80-aastased ja neil on mõni teine krooniline haigus. Igal juhul on Itaalias suremuse määr samas vanusegrupis madalam kui Hiinas,» tõdes Brusaferro.
Haiglavoodid täituvad kiirelt
Ent surmajuhtumid, olgu neid võrreldes teiste riikidega kas vähe või palju, pole see, millega Itaalias tegelikult võideldakse. Palju suurem mure on kogu riikliku tervishoiusüsteemi võimalik kokkuvarisemine.
«Suur puudus on vabadest vooditest. Tühjad haiglatoad täituvad uskumatu kiirusega,» selgitas Bergamo Humanitas Gavazzeni haiglas töötav Daniele Macchini meeleheitlikul toonil. «Patsientide nimesid kuvavad ekraanid, mis muidu näitavad neid ees ootavat operatsiooni, on nüüd kõik punases ja operatsiooni asemel kuvatakse seal diagnoosi, mis igal paganama juhul on üks ja seesama: kahepoolne kopsupõletik.»
Ta jätkas: «Ma näen kõikide haiglatöötajate solidaarsust. Arstid liigutavad voodeid ja patsiente ning viivad läbi raviprotseduure, mis muidu on õdede töö. Näen pisarais õdesid, sest me ei suuda kõiki päästa ja ühel hetkel viitavad näidud monitoril, et inimese saatus on otsustatud. Haiglas pole enam vahetusi ja graafikuid. Meie sotsiaalne elu on peatunud,» rääkis Macchini.
Ulatuslik töökäte puudus sundis viirusest enim mõjutatud Lombardia maakonna võime kutsuma pensionile läinud arstid tagasi tööpostile.
Kuigi kogu planeedil ei räägita muust kui Covid-19st, pole koroonaviirus kõrvaldanud vajadust südameoperatsioonide, vähiravi ja organisiirdamiste järele.
«Riiklik tervishoiuteenus on korralik, aga seisame silmitsi suurte pingetega,» võttis olukorra kokku piirkonna tervishoiukomisjoni liige Giulio Gallera.
Ühelt poolt on probleem koroonaviirusega nakatunutes, teisalt hoopis kõigis ülejäänud patsientides, kes vajavad ravi palju tõsisemate haigustega võitlemiseks, ent kelle jaoks ei jätku ruumi ega inimressurssi. Kuigi kogu planeedil ei räägita muust kui Covid-19st, pole koroonaviirus kõrvaldanud vajadust südameoperatsioonide, vähiravi ja organisiirdamiste järele.
«See pole nali, tervishoiusüsteem on kokkuvarisemise äärel,» ütles Brescia haigla südamekirurgia osakonna direktor Stefano Benussi.
Muud haigused jäävad ravita
Probleemi selgitas ilmekalt Paola, minu naaber Roomas. «Minu 82-aastane isa kukkus kodus ja murdis reieluu. Ta on haige mees ja kiirabiarstid soovitasid meil teda erakorralisse vastuvõttu mitte viia, sest seal on suur risk viirushaigustesse nakatuda,» rääkis naine oma murest.
«Suutsime veenda arsti koduvisiiti tegema ja isale paigaldati kips. Alates üleeilsest ootame ortopeedi, kes ütleks, kas isa võib jääda murdunud luuga kodusele ravile või saame viia ta haiglasse erakorralise meditsiini osakonda läbimata. Oleme meeleheitel,» lisas Paola.
Selliseid näiteid on kogu Itaalias sadu. «See on nagu sõjaolukord. Peame valima, milliseid patsiente ravime ja milliseid mitte. Me ei saa ravida kõiki,» tunnistas üks arstidest.
Kriisiolukorras meenutatakse endiselt, et inimesed ei ostaks apteeke ravimitest ja kauplusi toidust tühjaks, sest see külvab paanikat ja põhjustab kaubapuuduse inimestele, kes neid varusid tõesti vajavad.
«Ma poleks eales uskunud, et seisan silmitsi sellise olukorraga,» sõnas Torinos asuva Amedeo di Savoia haigla nakkushaiguste osakonna juht Giovanni Di Perri.
«Kui rääkida nakkamise kiirusest, siis sarnaneb koroonaviirus leetritega. Tervishoiusüsteem püüab olukorraga kohaneda ja seni on see õnnestunud, aga tegelikult ei olda sellise ulatusega katsumuseks valmis. Epideemia jätkab kasvamist ja vajame aega, et kõiki haigestunuid ravida,» leiab Di Perri.
On selge, et kogu Itaalias kehtestati eriolukord eesmärgiga peatada viiruse levik enne, kui kogu süsteem kokku variseb. Asi pole ainult surmajuhtumite arvu piiramises, vaid ka majanduse, tervishoiu ja kogu ühiskonna allakäigu ärahoidmises.