E-õppe proovikiviks võib saada internetiühendus

155 õpilasega Tõstamaa keskkooli direktori Toomas Miti sõnul võib keeruliseks osutuda matemaatika õppimine, kus on vajalik, et õpetaja piltlikult öeldes X-ile või Y-ile sõrmega osutaks. Foto: Mailiis Ollino

Tänasest õpivad üle 153 000 Eesti kooliõpilase vähemalt kaks nädalat kodust. Koolijuhtidele teeb uue olukorra juures muret õppe­infosüsteemide vastupidavus ja interneti olemasolu.

Kooliõpilasi Eestis 2019/20. õppeaastal

• 1.–3. klass 44 335
• 4.–6. klass 45 364
• 7.–9. klass 40 767
• Gümnaasiumides 22 689
• Kokku 153 155

Allikas: HaridusSilm

155 õpilasega Tõstamaa keskkooli direktor Toomas Mitt ütles, et küsimusi on rohkem kui vastuseid. «Eileõhtune uudis pani pea põmaki teisele lainele tööle,» sõnas Mitt reedel. «Oleme enne teinud iseseisva õppe päevi, e-õppe päevi, kui õpetajad on sõitnud mõnda teise kooli kogemusi vahetama, aga need on olnud lühikesed sutsakad.»

Muret tekitab ka see, et Tõstamaal kui hõreasustusega äärelinna alal ei pruugi kõigil internetti olla. Samuti mõtleb kool sellele, missugustes keskkondades töid tehakse. Elektroonne õppeinfosüsteem eKool on Miti sõnul varem kokku kukkunud, kui kõik semestri lõpus sinna hindeid tormavad sisse panema. Nüüd läheb koormus mitu korda suuremaks.

ASi eKool juhataja Tanel Keres lausus, et viimastel aastatel on süsteemi vastupidavusse ja töökindlusesse palju investeeritud. Tema sõnul on eKool eriolukorraks valmistunud.

Kasutuskoormuse kasvu on juba näha. Möödunud esmaspäevast kuni reedeni loodi eKooli kokku üle 2600 uue kasutaja, mis on Kerese sõnul väga suur hulk. «Hoiame süsteemidel pidevalt silma peal, et vajadusel reageerida,» kinnitas ta ja lisas, et peamine koormus õppetöö korraldamisel on siiski koolidel.

Mugavustsoonist välja

Mitt pakub, et nende nädalate jooksul tegeletakse rohkem kordamisega. Keeruliseks võib tema sõnul osutuda näiteks matemaatika õppimine, kus on vaja, et «õpetaja kõrval seisaks, näpuga X-i peale ja siis jälle Y-i peale näitaks».

Õpilasi huvitab direktori sõnul kevadiste klassiekskursioonide toimumine, mille eest on turismifirmadele juba makstud, üheksandikud uurivad eksamite toimumise kohta.

Elame küll digiajastul, kuid eeldada, et kogu kaugõpe toimub ainult digivahendeid kasutades, kindlasti ei saa.

Tõstamaa keskkooli loodusainete õpetaja Heili Timm

Mis puudutab eksameid, gümnaasiumi sisseastumiskatseid ja lõpuaktuseid, siis võib spekuleerida, et kui 14-päevane periood pikeneb, võivad need edasi lükkuda. Haridusministeerium annab koolidele pea iga päev infot.

Tõstamaa keskkooli loodusainete õpetaja Heili Timm rääkis, et põhikanaliks õpilastega suhtlemisel jääb eKool. Kaugõpe pakub tema sõnul kindlasti võimalusi katsetada erinevaid loovaid lahendusi – näiteks loodusvaatlusi ja pikemaid uurimis- või projektülesandeid –, mis senini on jäänud tagaplaanile ajapuuduse tõttu.

Timm ütles, et loodusainetes on päris palju digitaalseid õppevahendeid, nagu põhi- ja keskkoolides kasutatav õpihalduskeskkond Opiq, millele tema suuresti toetuda kavatsebki. «Usun, et õppetöö tulemuslikkus ja vaheldusrikkus on ennekõike õpetaja loomingulisuse ja meisterlikkuse küsimus,» lausus ta.

Kindlasti lükkab tekkinud olukord Timmi sõnul õpetajad, õpilased ja lapsevanemad mugavustsoonist välja. Ta ise peab kahes rollis korraga olema: õpetaja oma õpilastele, aga ka lapsevanem kahele algklassides õppivale tüdrukule.

Ka Timm tõi välja, et interneti olemasolu võib mõnele perele probleemiks saada. «Elame küll digiajastul, kuid eeldada, et kogu kaugõpe toimub ainult digivahendeid kasutades, kindlasti ei saa. Samuti ei arva ma, et see oleks vajalik, ja päris kindlasti pole see tervislik. Enda lastele ja õpilastele küll ei soovi, et nad mitu tundi arvuti taga istuksid. Tavapärased õpikud, töövihikud, loodusvaatlused ongi siin väga hea lahendus,» rääkis ta.

Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part tõi proovikivina välja, et kodude ja õpetajate võimalus e-õppega hakkama saada varieerub. 828 õpilasega Rakvere gümnaasium on aga valmis peredele IT-vahendeid laenama. Algklassilaste hakkamasaamine sõltub eelkõige just lastevanematest.

Ka Part tõdes, et neil õpib lapsi maakondadest ja küladest, kel ei pruugi internetiühendust olla. «See on korralik katsumus tervele riigile, kuidas tulla toime tuleviku õppega. Võib-olla ongi tulevikus suuremas mahus niisugust õpet. Nüüd on hea võimalus seda proovida,» rääkis Part.

Tallinna Kristiine gümnaasium on kaugõppes toimetanud juba nädala. Direktor Tiina Pall rääkis, et neile helistatakse koolidest saartest Ida-Virumaani. «Me ei saa öelda, mis on õige, mis vale. Saame vaid rääkida, mida meie oleme teinud,» möönis Pall.

Loovus pannakse proovile

Pall tõstis esile, et nende koolil on hästi läinud tänu sellele, et arvutiõpetus on koolis aastaid tugev olnud. Ta ütles, et lastelt ei saa nõuda e-õpet, kui neile pole seda õpetatud. Eelmisel aastal töötas kool välja digipädevuse mudeli. See tähendab, et juba esimesest-teisest klassist gümnaasiumini õpetatakse kasutama erinevaid keskkondi ja kinnistatakse varasemaid teadmisi. Seetõttu olid nende gümnaasiumi õpilased olukorraks paremini valmis.

Probleemina on välja koorunud ka see, et peres võib olla mitu kaugõppel olevat last, mistõttu tuleb õpilastele anda aega ülesannete täitmiseks.

Lastega, kellel pole kodus arvutit, on kool suhelnud delikaatselt, et keegi ennast pahasti ei tunneks. Probleemina on välja koorunud ka see, et peres võib olla mitu kaugõppel olevat last, mistõttu tuleb õpilastele anda aega ülesannete täitmiseks.

Pall näeb kaugõppes võimalust panna loovus proovile. Üks lapsevanem saatis koolile näiteks kirja, milles tänas õpetajaid nende loovuse eest ja lisas: «Uskumatu, kui toredaid ülesandeid saadetakse.»

Küll aga ei näe Pall, et õppetöö võikski ainult kaugõppes toimuda. Lapsed küsivad tema sõnul juba, millal kooli tagasi saab. «Nad tunnevad puudust suhtlemisest. Õlatunne on ka oluline. Selline õpe ei ole lastele kogu aeg sobiv. Positiivsest küljest aga e-õpe arendab tohutult,» lausus direktor, kelle sõnul võiks üks õppevorm vahelduda teisega.

Direktor soovib, et kõlama jääks positiivne sõnum: «Apsakaid tuleb igal pool ette, aga ärge kartke!»

Lasteaedade kohta jagavad teavet omavalitsused

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Tarmu Kurm kordas üle, et lasteaiad saavad tegevust jätkata, aga nende tegevuse jätkamist vaadatakse juhtumipõhiselt. Kui on vaja, pannakse mõni lasteaed kinni. See tähendab, et lapsevanemad, kes peavad võsukesega koju jääma, kuid ei saa kaugtööd teha, võivad leida ennast keerulisest olukorrast. Sotsiaalministeerium tõdes, et esmalt tuleks proovida tööandjaga kokkuleppele jõuda. Ministeerium lisas, et koos töötukassaga otsivad nad võimalusi, kuidas inimestele raskes olukorras appi tulla, ja võimalikud lahendused võiksid selguda sel nädalal.

Mis puudutab lasteaedade lahtiolekut ja kohatasu maksmist, siis nende küsimustega palub ministeerium pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Mis puudutab aga karantiini ajal huvikoolide või erakooli eest tasumist, siis nende küsimustega tuleks pöörduda otse huvikooli või kooli poole.

Koolivälised tegevused – huvikoolid ja trennid – pannakse samuti pausile. Lastevanematele pannakse südamele, et lastel ei lubataks kampades koguneda.