INTERVJUU ⟩ Riigikogu muudab töökorraldust: vähem istungeid ja saalis vähem saadikuid

Helir-Valdor Seeder. Foto: Mailiis Ollino

Koroonapandeemia mõjutab otseselt ka riigikogu tööd. Eelmisel nädalal otsustas riigikogu vanematekogu vähendada istungite arvu nädalas seniselt neljalt kahele. Järgmise sammuna plaanitakse piirata suures saalis saadikute arvu. 

Lisaks neile muudatustele on kavas ka edasi lükata pikaajaliste eelnõude arutelu ning tegelda ainult kiireloomuliste seadusemuudatustega, ütles riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder (Isamaa) intervjuus Postimehele. 

Riigikogu juhatuse valimisi 26. märtsil edasi lükata ei saa, kuid need plaanitakse läbi viia nii, et saadikud omavahel võimalikult vähe kokku puutuks.

Mida võtab riigikogu juhatus ette selleks, et riigikogu saaks tööd teha, aga et parlamendisaadikud võimalikult vähe üksteisega kokku puutuks?

Eks need ole vanematekogus (riigikogu organ, mis koosneb riigikogu juhatuse liikmetest ja riigikogu fraktsioonide esimeestest – A.P.) juba eelmisel nädal läbi arutatud. Täna on ka vanematekogu, kell 14, et seda veel arutada ja läbi mõelda. Tahame komisjonide töö teha võimalikult elekroonilisel viisil, see on võimalik enamike komisjonide puhul. Ja ainult hädavajadusel füüsiliselt koguneda – mõned komisjonid ikkagi peavad aeg-ajalt kogunema füüsiliselt, aga suur osa tööst on võimalik teha elektrooniliselt ja Skype’i teel korraldada.

Kas ka hääletused?

Ka neid saab teha. Inimene saadab oma seisukohad elektrooniliselt digitaalallkirjaga, kui vajadus. Ja tõesti, kui on vajadus koguneda füüsiliselt, siis loomulikult see õigus ja valmisolek on olemas, aga soovitus on teha tööd nii, et inimesed füüsiliselt kokku ei puutuks.

Aga mis saab riigikogu suures saalis toimuvatest hääletustest?

Suure saali hääletused loomulikult peavad toimuma suures saalis, nii nagu nad on – elektroonilise süsteemiga. Siin ei anna midagi muuta, seadus seda ei võimalda. Aga soovitus on, et ka suures saalis osaleks võimalikult vähe riigikogu liikmeid. Päevakord on koostatud ja läbi vaadatud nii, ja vanematekogus kokku lepitud, et menetleme ainult neid eelnõusid, mis on kiireloomulised või millel on mingi kuupäev, tärmin, mida on vaja menetleda, või siis kriisiga seotud eelnõud, kui need peaksid tulema. Ülejäänud, kõik pikaajalised eelnõud, lükatakse päevakorras edasi, nende juurde tullakse tagasi, kui olukord on normaliseerunud ja riigikogu saab oma tavapärases rütmis töötada.

Üks näide edasilükatavast eelnõust on ilmselt tänane pangaseaduse arutelu.

Jah, nii on kokku lepitud. Ma loodan, et suures saalis see ka niimoodi läheb. Tehakse ettepanek see päevakorrast välja võtta ja kui ükski fraktsioon seda ei protesti, on ta päevakorrast välja võetud ja selle saab uuesti päevakorda panna siis, kui kokkulepe on olemas ja kui on olukord normaliseerunud: on see siis kahe nädala pärast, kuu aja pärast või millal iganes.

(Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõuga täpsustatakse Eesti Panga Nõukogu koosseisu moodustamise aluseid ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega, seaduse vastuvõtmine nõuab 51 riigikogu liikme poolthäält – A.P.)

Kas ka selles on kokku lepitud, kuidas võiks olla võimalikult vähe inimesi riigikogu saalis, kui on hääletused? Ühe mõttena oli laual, et saalis oleks iga fraktsiooni esindaja. 

Seda peab veel vanematekogus ja riigikogu juhatuses arutama. Kui on eelnõud, kus on komisjonides saadud konsensus, kõik fraktsioonid on nõus, siis ei ole loomulikult vajalik, et 101 liiget oleks saalis. Kui kellelgi riigikogu liikmetest on eriarvamus, siis nad saavad tulla saali. Aga tõenäoliselt selliseid eelnõusid praegu suures saalis ei ole, kus tekiks tõsine arutelu ja vaidlusmoment – need lükkuvad edasi. 

Mis on praeguse kriisiga seotud kõige kiireloomulisemad eelnõud? 

Ega hetkel ei olegi. Sotsiaaldemokraadid on esitanud ühe eelnõu, see peab enne minema läbi komisjoni menetluse (sotside eelnõu tooks koroonaviiruse kahtlusega kojujäänutele hüvitise – A.P.). Täna on minul juhatuse liikmena raske võtta selle kohta seisukohta: seisukoht peab tulema komisjonist. Aga rohkem kriisiga seotud eelnõusid praegu otseselt ei ole. Enamus tegevusi on operatiivsed ja need otsustab valitsus. Kui valitsuselt tuleb pakett eelnõudena, mis on vajalikud, on nad siis seotud tervisega või majandusolukorraga, siis riigikogu kindlasti võtab need menetlusse kiirkorras, selles ei ole kahtlust. Ja kui on vaja, siis koguneb erandkorras ka 51 riigikogu liiget – kui on kriisiga seotud oluline eelnõu. Aga ma arvan, et enamus asju, mida on vaja operatiivselt vastu võtta, ei nõua 51 häält.

Üks, mida kindlasti edasi lükata ei saa, on 26. märtsi riigikogu juhatuse valimised. Mis plaan on riigikogu juhatusel selleks päevaks?

Seda ei saa jah edasi lükata, sest riigikogul peab juhatus olema, muidu ei saa riigikogu töötada, ja seadus ei võimalda seda edasi lükata. Eks me seda saame arutada, sinna on veel aega. See tuleb läbi viia võimalikult nii, et inimesed füüsiliselt ei seisaks koos, nagu nad tavapäraselt on olnud: on hääletuskabiinid ja inimesed tulevad välja, seisavad veerand tundi üksteise järel ja on seal tihedalt valimiskastide juures koos. Tuleb nii palju korralduslikult teha, et inimesi hajutada. Kas siis fraktsioonide kaupa lepitakse kokku ajad ja tullakse ükshaaval hääletama, et ei tekiks korraga masskogunemist. Aga midagi enamat vist ei anna korraldada. 

Kuidas on üleüldine meeleolu riigikogus praegu?

Eks ta on selline erakorraline ja ärev, ei ole mingisugust paanikat. Riigikogu ei ole ju organ, mis nii operatiivselt peab tegutsema nagu politsei või piirivalve. Tegevused, mis riigikogu igapäevaseks toimimiseks vajalikud on, toimuvad. Igal esmaspäeval peab riigikogu kindlasti toimuma, sest seadus näeb ette, et nädala päevakord on vaja kinnitada, töökord ja operatiivne informatsioon on vaja vahetada ka riigikogu juhatusel ja vanematekogul. See on kokku lepitud, et keegi ka valitsuse kriisikomisjonist tuleb annab ülevaate. Erakorralises töörütmis töötatakse edasi.

Möödunud nädalal teatas riigikogu juhatus, et riigikogu täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Covid-19 haiguse info

Koroonaviiruse sümptomid sarnanevad gripi omadega: palavik 38 kraadi, köha, hingamisraskused. Erilist tähelepanu tuleb sümptomitele pöörata, kui oled 14 päeva jooksul reisinud riskipiirkonnas või vahetult kokku puutunud viiruse kandjaga.

Kui esineb vähemalt üks sümptomitest ja kahtlustad koroonaviirust, helista perearstile või perearsti nõuandetelefonile 1220 (või [phone]). Raskes seisus haigestununa helista hädaabinumbril 112. Maini kindlasti koroonaviiruse kahtlust.

Kriisipiirkonnast tulles jälgi tervist 14 päeva jooksul. Võimalusel püsi kodus ja väldi kohtumisi teiste inimestega.

Karantiinis olles: pea meeles, et teed sellega ühiskonnale teene. Püsi aktiivne, loo igapäevarutiinid.

Toidu ja tarbekaupade soetamiseks palu abi lähedastelt või kohalikult omavalitsuselt. Varu toiduaineid, mis võimaldavad toituda mitmekesiselt.

Varu koju ravimid, mida võid vajada ootamatu haigestumise puhul (näiteks valuvaigistid, palavikualandajad, seedehäirete ravimid, külmetus- ja allergiavastased ravimid, põletusvastane vahend jne).

Lisainfot saab terviseameti kodulehelt või koroonaviiruse kriisitelefonilt 1247 (24h, tasuta).

Kui oled välismaal hätta jäänud, helista välisministeeriumi konsulaarinfo telefonile 53 01 9999 (24h)