Ajalugu ⟩ Sajad tuhanded tõvevoodis, riik ei tee peaaegu midagi! Pandeemia Eesti NSV moodi

Hiiu lastehaigla arst M. Pärlist ja õde J. Kaleda väikest Margust läbi vaatamas, 1972. Foto: Digiteerija Merle Kens

See nakkas nagu põrguline. Poole sajandi eest rullus üle maakera tänini kõige nakkavam gripipandeemia, Hongkongi gripp. Kuigi Eestis võis selle kõrghooajal ühe kuu jooksul haigestunuid lugeda üle saja tuhande, ei mõelnud keegi toona elu päriselt lukku panna.

Kuidas Eesti käitus aastatel 1969–1971 ülemaailmse Hongkongi gripi pandeemia ajal, milliseid otsuseid Eesti NSVs langetati, sellele võimaldavad pilku heita Eesti Rahvusarhiivis säilitatavad dokumendid.

1957. aastal sai Ida-Aasiast alguse Aasia gripi pandeemia, mis üle maailma viis hauda miljon kuni kaks miljonit inimest. Seda peetakse Esimese maailmasõja lõpus möllanud Hispaania gripi järel kõige tapvamaks gripilaineks inimkonna ajaloos. Haigust põhjustas A-gripiviiruse alatüüp H2N2.

Sama viirusetüvi jäi ringlema ning 1960ndatel tekkis sellest pea igal aastal väikesi epideemiaid, kuid ei midagi võrreldavat Aasia gripiga.

Aga vaid kümme aastat hiljem oli Aasia gripist mõne üksiku geenimutatsiooni tõttu saanud sootuks nakkavam gripp H3N2, mida maailm hakkas nimetama Hongkongi gripiks.

Epideemia sai alguse 1968. aasta suvel Hiinast ning kandus sealt Hongkongi, kus väga tihedalt ninapidi koos elavas linnas jõuti juba juulis poole miljoni haigestununi.

Edasi liikus gripp Kagu-Aasia riikidesse, mõni kuu hiljem seilas Vietnami sõjast kodumaale naasvate Ameerika sõduritega USAsse. 1968. aasta detsembris oli viirus kohal Suurbritannias ning asus Euroopat ründama. Eestis läks asi hulluks 1969. aasta alguses.