Otse Postimehest ⟩ Paet: Eesti võib saada euroliidu esialgsest abipaketist paarsada miljonit eurot
Järelvaatamine

Euroopa Parlament kiitis heaks meetmed koroonaviiruse tagajärgede leevendamiseks Euroopas. Muuhulgas suunatakse võimalikult kiirelt 37 miljardit eurot olemasolevatest ELi vahenditest enim kannatanud riikide toetuseks. Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti sõnul võib sellest osa saada ka Eesti. «Kui Eesti esitab taotluse ja näitab ära kohad, kuhu on kõige pakilisemalt abi vaja, siis Eesti puhul võime rääkida mõnest sajast miljonist eurost,» kinnitas ta.

Euroopa Parlament võttis erakorralisel täiskogu istungjärgul suure häälteenamusega vastu kolm olulist abinõud võitlemaks COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisiga: 37 miljardi euro suurune abipakett, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutamine rahvatervisega seotud hädaolukordades ja lennujaamade teenindusaegade jaotamise eeskirjade ajutine peatamine.

Euroopa Liidu Nõukogu peab parlamendi seisukoha ametlikult heaks kiitma. Europarlamendi saadik Urmas Paet usub, et Nõukogu langetab otsuse kiirelt. «Euroopa Nõukogu otsuse taha see meetmete pakett nüüd kindlasti kinni ei jää,» lausus ta.

Parlamendisaadikute vahel suuri erimeelsusi ei olnud. «Saadikutel oli üksmeel, et parlament peab kiiresti Euroopa Komisjoni poolt pakutu heaks kiitma, et need [meetmed - toim.] saaksid jõustuda. Üheks meetmeks, mis heaks kiideti, oli liikmesriikidele 37 miljardit kiiret abi. Näiteks tervishoiusektor võib sellest paketist juba praeguses etapis abi saada,» tõi Paet välja.

Kõnealune raha on «kokku pandud» erinevate struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamata osadest. «Sisuliselt on see eelarve sisemine ümberkorraldamine. Teatud teiste fondide rahad, mis on praegu kasutamata, tõsteti ümber selleks, et anda liikmesriikidele vajadusel kiireloomulist tuge,» selgitas Euroopa Parlamendi liige. «Kui Eesti esitab taotluse ja näitab ära kohad, kuhu on kõige pakilisemalt abi vaja, siis Eesti puhul võime rääkida mõnest sajast miljonist eurost. See oleneb erinevatest asjaoludest – milline on olukord ühes või teises riigis ja loomulikult proportsionaalsus,» märkis ta.

EL reageeris aeglaselt

Urmas Paeti sõnul oli Euroopa Liit kriisile reageerimisel aeglane, kuid tänaseks on hakatud toimima kiiremalt. «Euroopa Liidu reaktsioon oli selles mõttes aeglane, et liikmesriike oleks tulnud veenda selles, et piiride sulgemised oleksid pidanud olema omavahel kooskõlastatud. See oleks välistanud segadust,» nentis ta, lisades, et põhjuseks on Euroopa Liidu toimimise eripära.

«Euroopa Liit on ikkagi riikide liit, mitte liitriik. Täpselt nii kiiresti on võimalik otsuseid langetada, kui liikmesriigid sellega hakkama saavad. Antud juhul nägime seda, kuidas teatud liikmesriigid lihtsalt langetasid üksi otsuse ja isegi ei informeerinud sellest oma lähimaid naabreid. Euroopa Liit tervikuna saab võtta vastu ühiseid otsuseid siis, kui liikmesriikidel on selleks tahe. Paraku senises etapis seda tahet näha ei olnud,» lausus Paet.

Realistlikum Euroopa Liit

Urmas Paet loodab, et terve mõistuse võidu korral väljub Euroopa Liit kriisist kogemuse võrra rikkamana. «Lisaks kõigele oleme saanud õppetunni, millega tuleks tulevikus arvestada. Esiteks see, et ka headel aegadel oli ju küll ja küll tegelasi, kes ütlesid, et paneme piire kinni lihtsalt igaks juhuks. Nüüd selle kriisi ajal oleme näinud, mida see tegelikult tänases Euroopas tähendab, kui piirid kinni pannakse. Ma usun, et neid hääli, kes pärast seda kriisi räägivad, et võiks lihtsalt niisama Euroopa Liidu sees piire sulgeda, jääb vähemaks,» arvas ta.

Teiseks fikseerib kriis Paeti sõnul Euroopa Liidu selge sisu ja vormi. «See kriis on väga selgelt näidanud, et ei ole mõtet Euroopa Liitu üle müstifitseerida. Euroopa Liit saab teha täpselt seda, mida tema liikmesriigid lubavad. Usun, et ka selle kriisi ühe tulemusena loksub jälle paika Euroopa Liidu olemus. Euroopa Liit on ikkagi täpselt see, milles liikmed omavahel kokku lepivad ja ei midagi rohkem. Loodan, et lõpptulemusena väljub Euroopa Liit sellest kriisist oluliselt realistlikumana,» nentis europarlamendi saadik Postimehe otsesaates.

Tagasi üles
Back