Mida sellest arvata, et nüüd tagantjärgi reageeritakse?
Küsimus on alati sellest, et riik toimib nende eelarvevahendite piires, mis tal on. Näeme, et riiklikud reservid peavad olema tulevikus suuremad, valmisolek peab olema kõrgem. Õppetundide voorus, kui selleks on sobilik hetk, reservi nõuded, kriteeriumid, kohustused, üle vaatame.
Kui suur on riiklik meditsiinivaru?
Riigi varu on olnud väga väike, see puudutab nii ravimeid kui ka isikukaitsevahendeid. Riigil endal on väga palju asutusi, üksuseid, ettevõtteid, ameteid, millel endal on teatud reservid, aga nende reservide mahud või laopinnad või laotäituvust ei ole piisav niivõrd pika kriisi üleelamiseks.
Kui kauaks nendest piisaks?
Isikukaitsevahendite puhul on teada, kui palju on respiraatoreid, palju kirurgilisi maske, kindaid, kitleid, mütse. Teame ka, palju on meile lubatud ehk on tarnes. Teame ka, palju on lepinguid läbirääkimistes, aga saame arvestada ainult sellega, mis on koha peal ja see on tõesti nädalala-kahe varu.
Kõik muu reaalajas muutub: kas mingi tarne, mida lubatakse homseks, tuleb, kas see jõuab täies mahus. Viimasel ajal on palju tarneraskusi, kogused viibivad, jõuavad kohale osaliselt. Haiglad annavad terviseametile ülevaate, vahel ka otse mulle.
Täpsustan veel, et missuguse ameti ülesanne on varude kohta ülevaadet koostada?
Nüüd on koht, kus peame vaatama nõuded üle. Täpselt nagu näitas meile Võru torm, et tuleb hakata mõtlema selle peale, kuidas on toimepidevus tagatud. Vastavalt seadusele on näiteks tervishoid ja erakorralise abi osutamine elutähtis teenus, sotsiaalhoolekande sektor pole elutähtsa teenuse osutamine.