Karl Juhkami kolumn: koroonadebatt optimisti ja pessimisti vahel

Kas eriolukorra lõpp toob kaasa suure osalejatearvu kasvu spordivõistlustel? Foto: Tairo Lutter

Maarjamaal 12. märtsil kehtima hakanud eriolukord on Eesti inimesed suures plaanis nelja seina vahele lukustanud. Kuigi leidub ka neid, kes peavad edasi tööl käima, ning neid, kes teevad seda eesliinil (#aitähmeedikud jt), on paljud kuu jagu ööpäevi veetnud kodus. Seal töötades, puhates, süües ja lesides.

Kuna harjumuspärased meelelahutus- ja ajaveetmisviisid (nt kino, teater jne) on meilt ära võetud, tuleb aega mööda saata koduste vahenditega. Ja nende seltsis, keda koduseinte vahelt leida. Sellest ajendatuna on näiteks minu tuttavad jagunenud kahte leeri.

Ühed, nimetagem neid optimistideks, arvavad, et üheksa kuu pärast tabab Eestit suur, kui mitte ajaloo suurim beebibuum. Praegune rekord pärineb 1987. aastast, kui Maarjamaal sündis 25 086 last. Aga isegi kui tippmargini ei küündita – sellele ei aita kaasa ajastus, sest märts/aprill + üheksa kuud = detsember/jaanuar ehk aastanumbri vahetumine võib rekordikatsele kriipsu peale tõmmata –, siis on lootust, et äkki on teist korda meie taasiseseisvumise ajaloos Eestimaa loomulik iive positiivne. Seda muidugi juhul, kui koroonaviirus uuesti uitama ei pääse.