Sisuturundus
Taluturu tegevjuht: «Oleme paljudele väiketootjatele ja taludele esimene hüppelaud oma tootega turule tulemiseks.»
Aina enam puutume kokku küsimusega, kuidas saame tarbijana oma väiketootjaid toetada eriti praegu, kui kriis kõiki mõjutab. Kümme aastat tegutsenud Taluturg on selle igapäevaseks missiooniks võtnud. Lähemalt räägib Taluturu tegevjuht Merle Vall.
Kuidas sündis Taluturu idee?
Idee ei tulnud päevapealt. Mujal maailmas on väikesed talupoed ning iganädalased taluturud kogu aeg olemas olnud. Meil täitsid nende kohta suvised laadad. Väiketootjale ei ole see lahendus, vaid võimalus lisa teenida. Suured kaubandusketid neist huvitatud ei olnud. Olen üle 20 aasta töötanud reisijuhina ja tutvustanud maaettevõtlusega tegelevatele inimestele teiste maade kogemusi. Väga hästi töötavad tootjate võrgustikud Austrias, Saksamaal ja Gotlandil. Kui seal õnnestub, miks mitte ka Eestis.
Kuidas alustasite?
2010. aasta Maamessil tegi Lõunakeskuse juhatuse liige Jaan Lott Tiit Niilole ettepaneku tulla Nopri ja teiste talude toodetega Lõunakeskusse. Olime Tiiduga sel teemal palju kordi mõtteid veeretanud. Kohtumisel Jaaniga kirjeldasin meie visiooni, see sobis, kuid praktikas tegime hüppe tundmatusse. Kaheksa tootja ja viie Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupi stardiraha oli heaks abiks. Lõunakeskus investeeris esmase vajaliku jaoks, mida me samm-sammult täiendama hakkasime. Investeeringuteks oli võimalik raha saada ainult Tartu Hoiu-laenühistult. Pangad meid ei usaldanud ja tahtsid tagatiseks maid ja maju. Seda ühel alustaval ühistul muidugi ei olnud. MTÜ liikmed ei olnud ka nõus vara panti panema. Nõnda arendasime tasapisi oma tuludest. Pool aastat ei uskunud Lõunakeskuse omanikud, et üldse ellu jääme, sest nende kaks sarnast eelnevat üritust olid liiva jooksnud.
Kui palju algul inimesi ettevõttes oli ja kuhu tänaseks jõudnud olete?
Alustasime kuue-seitsme töötajaga. Täna on töötajaid 24.
Mis lisaks olematule alginvesteeringule alguse keeruliseks tegi?
Vähesed kogemused turunduses. Seda tundsime eriti esimesel aastal, aga käisime palju koos ja pidasime nõu. Targad ja ettevõtlikud inimesed annavad tänaseni Taluturule hoogu ja energiat.
Mis alustamise lihtsamaks tegi?
Väiketootjate huvi ja tajumine, et teeme õiget asja. Inimesed, kelle toodangut müüme, on fantastilised. See ongi olnud missiooniäri. Ostjate hea vastuvõtt ning poolehoid meie väiketootjatele ja talunikele.
Mis on olnud Taluturu eesmärk läbi aastate?
Hoida oma meistreid ja müüa ainult eestimaist kaupa ning olla toeks Eesti väiketootjatele ja talunikele, pakkudes üht müügikanalit ning hüppelauda turule tulemiseks juba kolmes linnas: Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Meil on kaupa, mida muidu võib leida ainult tallu sõites ja vahel laadalt. Samuti püüame hoida tootjate võrku ja tuua nad regulaarselt kokku. Sügisel toimub Eesti Toidu Pidu Lõunakeskuses ja Lõuna-Eesti Toidukonverents tarkuse kogumiseks, kogemuste vahetamiseks ja klientide leidmiseks.
Kui palju väiketootjaid teil alguses oli?
Alustasime paarikümne tootja kaubaga. Me ei loonud kellelegi illusiooni heast müügist ja suurtest kasumitest. Tulid need, kes uskusid ja soovisid kaasa lüüa ning keda meie usaldasime. Täna on üle 200 väiketootja või taluniku kaubad müügis.
Kohalik toit ja väiketootjate toetamine on hetkel väga päevakajaline. Millised on tootjate suurimad murekohad?
Tootjatel on praegu väga keeruline. Töötajaid koondatakse, aga kui on uuesti tööjõudu vaja palgata, ei pruugi enam inimest leida. Ootamatult on end raskest olukorrast leidnud ka tootjad, kes müüsid kaupa restoranidele ja muudele toitlustuskohtadele. Ära on jäänud laadad, kus tooteid ja tegemisi tutvustada – need on aga väiketootja suur sissetulekuallikas.
Kuidas saaksid tarbijad neid toetada?
Toitu ja toorainet valides tasuks eelistada kohalikku – nõnda jääme kestma. Täna räägitakse, et sealihaga ei suuda Eesti ennast varustada. Millal oli seakatk? Nüüd juba mõni aasta tagasi, kuid paljud tootjad kadusid ja veel täna annab see tunda. Põllu- ja maamajanduses sõrmenipsust maailma tagasi ei keera ega paranda. Et praegu väiketootjaid toetada, ei ole vaja tingimata tallu kohale minna. Paljud toidutootjad on hakanud pakkuma kontaktivaba tellimist koju. Samuti on Taluturu e-poest võimalik kaup kätte saada juba samal päeval. See kehtib, kui tellimus on tehtud enne kella 15.
Kuidas te e-poeni jõudsite? Tekkis see mõte kohe ettevõtte loomisel või hiljem?
PRIA ja Maaeluministeerium algatasid Lühikese tarneahela toetusmeetme, kuhu oli 2015. aastal võimalik ka e-poe loomine sisse kirjutada. Töösse võtsime selle eelmisel suvel ja töö kestis plaanitust kauem, kaheksa kuud. Eriolukord pani suurema pinge peale, sest tellimiskeskkonna panime üles testimisperioodi läbimata. E-pood läheb järjest paremaks, kuid eks oli ka inimesi, kes meie vigade tõttu loobusid uuesti katsetamast.
Kui nendele tegutsemisaastatele tagasi vaatate, mis eriti meelde on jäänud või mida olete õppinud?
Need aastad on olnud põnevad. Avada üht müügikohta on lihtne, kuid hoida töös ja kesta on väljakutse. Püsida nõnda väikesena väga tihedas konkurentsis suurte jaekettidega, leida hea meeskond nii müügileti taha kui kööki ja pagarikotta on üsna keeruline. Head meelt teeb aga see, et meil käivad parimad kliendid, teadlikud tarbijad: noored emad soovivad perele parimat kvaliteeti, asjalikud pereisad ning nõudlikud perenaised teavad täpselt, mida tahavad. Vahel väisavad Taluturgu ägedad peakokad, kes otsivad midagi põnevat või soovivad toiduvalmistamiseks ainult eestimaist. Tootjad on parimad maainimesed – ettevõtlikud, julged, innovaatilised ja töökad. Selliste inimestega iga päev suhelda on puhas nauding.
