Kaitsepolitsei: Eestis käis eelmisel aastal poolsada äärmusislami ja terrorismiga seotud inimest

A member loyal to the Islamic State in Iraq and the Levant (ISIL) waves an ISIL flag in Raqqa June 29, 2014. The offshoot of al Qaeda which has captured swathes of territory in Iraq and Syria has declared itself an Islamic "Caliphate" and called on factions worldwide to pledge their allegiance, a statement posted on jihadist websites said on Sunday. The group, previously known as the Islamic State in Iraq and the Levant (ISIL), also known as ISIS, has renamed itself "Islamic State" and proclaimed its leader Abu Bakr al-Baghadi as "Caliph" - the head of the state, the statement said. REUTERS/Stringer (SYRIA - Tags: POLITICS CIVIL UNREST TPX IMAGES OF THE DAY) Foto: STRINGER / REUTERS

Kaitsepolitsei tuvastas 2019. aastal ligi 50 äärmusliku islami ja terroriorganisatsioonidega seotud isikut, kes saabusid Eestisse või siitkaudu liikusid.

Eestit külastavad regulaarselt fundamentaalset islamit propageerivate organisatsioonide esindajad, kuid nende tegevus Eestis ei ole soovitud mõju saavutanud. Tegu ei ole rahvusvaheliselt kriminaalkorras tagaotsitavate  isikutega, kirjutab kaitsepolitsei täna avalikustatud aastaraamatus.

Eestiga on seotud paarkümmend isikut, kes on viibinud või viibivad Süüria-Iraagi konfliktipiirkonnas. Nende Eestisse naasmise soov ei ole välistatud seoses lahingutegevusega piirkonnas, mis oli varem terroristide kontrolli all. Kuigi välisvõitlejate liikumine nimetatud konfliktipiirkonda on vähenenud, on Eestis isikuid, kes on astunud viimasel paaril aastal reaalseid samme sinna suundumiseks. Julgeolekuteenistuste koostöös isikute kohalejõudmine tõkestati. Juhtumid on erakordsed, kuna teistest Euroopa riikidest konfliktitsooni lahkunud isikud pigem pöörduvad kodumaale tagasi.

Enne Eestist reisima minekut soovitab kaitsepolitsei tutvuda külastatava riigi olukorraga ning olla kohapeal tähelepanelik. Mõistlik on vältida konfliktipiirkondi, kus kohalik riigivõim ei pruugi olla võimeline tagama piisavat kaitset. 2019. aastal ei esinenud juhtumeid, kus Eesti eraisikud oleks välismaal terrorikuriteo ohvriks langenud. Juulis 2019 aga ründasid džihadistid Malis Gao sõjaväebaasi, kus asusid Eesti kaitseväe missiooni sõdurid. Rünnakus sai vigastada viis Eesti sõdurit.

Terroriohu tase on Eestis madal

Terroriohu tase Eestis on jätkuvalt madal, mis tähendab, et rünnaku toimepanemise tõenäosus on küll väike, aga mitte olematu. Arvestades terroristide rünnakumeetodit, kus kasutatakse soodsat juhust ja vahendite kättesaadavust, ei ole võimalik ohtu üheski demokraatlikus riigis täielikult välistada. Eestis terroriorganisatsioone ei tegutse ja siin pole ka ühelgi terroriorganisatsioonil tugipunkti. Samas ei ole Eesti kõrvale jäänud rahvusvahelise terrorismi mõjudest: Eestist on Süüriasse terroriorganisatsiooni võitlejaks läinud üks inimene ning kaks isikut on süüdi mõistetud islamistliku terrorismi toetamises. Samuti on Eesti elanikud hukkunud ning kannatada saanud terrorirünnakutes välismaal. Rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse toetajana on Eesti terroriorganisatsioonide vaateväljas, kuid mitte peamiseks sihtmärgiks.

Kaitsepolitsei tuletab meelde, et terroriohu vaates mõjutavad Eestis turvalisust mitte ainult Eestis radikaliseerunud, vaid ka Eestit külastavad radikaliseerunud inimesed. Kaitsepolitsei on tuvastanud paarkümmend Eestis elavat või Eestiga tihedalt seotud inimest, kes edasi radikaliseerudes võivad kujuneda ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

Praegu peetakse Euroopa riikides radikaliseerumise peamisteks põhjustajateks interneti vahendusel levivat terroristlikku propagandat ja radikaalse islami järgijate sihipärast mõjutustegevust. Euroopas põhjustab probleeme radikaliseerumine vanglates. Süüdi on mõistetud sadu terrorikuriteo kavandajaid ja korraldajaid. Vanglas viibimise ajal ei ole nad üldjuhul oma veendumustest loobunud, pigem radikaliseerinud seal teisi kinnipeetavaid. Vanglast vabanedes kujutavad need isikud suure tõenäosusega ohtu edaspidigi. Oleme küll tuvastanud ka Eesti vanglates üksikuid radikaliseerumise ilminguid, kuid esialgu see on veel väike mure.

Eesti peamine terrorioht on radikaliseerunud isiku iseseisev või väikeses grupis terroriakti korraldamine. Euroopas toimunud terrorirünnakute korraldajate taustas eristub kaks põhiprofiili: ühiskonda mittesulandunud sünnijärgselt islami taustaga isik ja iseradikaliseerunud konvertiit.

Islamistliku terroriohu puhul tulekski tähele panna islamisse pöördunuid (konvertiidid ehk usuvahetajad), kes on iseäranis rangelt islamistlikku maailmavaadet järgima asunud. Oma äärmuslikkuses tõlgendavad nad islamit moel, millega enamik islamiusulisi kuidagi nõus poleks ning lähevad sedasi tugevasse vastuollu tänapäevase eluviisi ja väärtustega. Radikaliseerumise protsess on individuaalne – see võib olla pikk ja kesta aastaid, kuid on ka juhtumeid, kus isik radikaliseerub ja muutub ohtlikuks pelgalt kuudega.

Terrorikuritegude ennetamiseks on vaja tõsta teadlikkust radikaliseerumisest kui nähtusest ja ühiskondlikust probleemist. Paraku tuleb olla valmis reageerima nii operatiivteenistuste kui ka sotsiaal- ning ohvriabi tasandil.