Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/03/09/7672331t1h67f2.jpg)
/nginx/o/2020/04/15/13055147t1he7a2.jpg)
Nüüd, kui erakorralise haiguspuhangu tõttu on Viimsi taluturg kinni, kadus mitmel ettevõtjal ja talunikul tähtis müügikanal. Iisakus tegutsev Jaak Arm ei jäta aga jonni ning käib jätkuvalt oma kauplusautoga Viimsis endise Lavendli kaupluse parklas enda ja teiste kohalike ettevõtjate kaupa müümas.
„Tulen jah. Pean ju käima, sest ma elatun sellest,” rääkis Jaak Arm. „Panen maski ette, võtan desinfitseerimisvahendid kaasa ja kasutan neid vahepeal. Kindad on käes ja kaup on kilesse pakitud. Lahtiselt midagi ei müü. Auto keeran ka vastutuult, et sisse ei puhu. Mis mul muud üle jääb,” põhjendas Jaak.
Tema sõnul on väga lihtne käimata jätta, aga tema ettevõtte töötajad teevad tööd ja rahvas tahab osta. Vabas õhus müüa on tema sõnul kõige ohutum.
Kasvatamisest üle väärindamisele
Arm peab Ida-Virumaal Iisaku külje all Kasevälja külas Liiva talus ettevõtet Lammas ja Roos, mille põhitegevus on lambakasvatus ja lambalihatoodete valmistamine. Suvisel ajal õitsevad talu hoovis roosid. Sealt pärineb ka ettevõtte nimi. Aastaid tagasi käis Jaak abikaasa Laglega Norras, kus märgati mägedel lambaid. „Vaatasin, nii pagana ilus,” meenutas Jaak. Koju jõudes võttis ta kohe kuulutuslehe Kuldne Börs ja märkaski, et keegi müüb lambakarja. Mees haaras telefoni ja lasi lambad enda juurde tuua. Nii jõudsid tallu esimesed 13 lammast.
Kui tippajal küündis talu lambakari lausa 140 isendini, siis nüüdseks on neid alla poolesaja. Unistus oli jõuda paarisaja loomani, aga selline hulk käiks talule üle jõu. Kuigi maad on 14 hektarit ja Jaak on rajanud sinna mitu koplit, on lambakasvatus suur töö ja nõuab palju pühendumist.
„Kui ise kasvatad, pead olema suur huviline. Eesmärk on, et lambad püsiksid elus. Mul on kogemus, et söödad aasta otsa hunniku silo ja siis sünnib kaks surnud talle ja mis sa siis teed. Lisaks on meil rongad, ilves, rebane ja karu. Kui 80 tallest jäi 32 alles, siis seda on ikka vähe,” selgitas Jaak Arm.
/nginx/o/2020/04/15/13055148t1hfbc0.jpg)
Seega on Jaak otsustanud, et laseb pigem teistel kasvatada, ja on keskendunud väärindamisele. Sügisel plaanib ta osta suurema koguse lambaliha ja paneb sügavkülma, kust seda siis jaokaupa välja võtab. „Külmutamine ei mõju lihale kuidagi halvasti,” väitis mees. Lisaks ehitas oma taluhoovis asuva köögi poole suuremaks.
Peale lambaliha on valikus kana- ja sealihatooted. Ta teeb tihedat koostööd ka Ida-Virumaal Toila kandis asuva Rajamõisa farmiga, kus kasvavad lihaveised. Valikus on toores veiseliha ja sellest valmistatud tooted.
Jaak saab Kallastelt ka haugimarja. „Selle valmistamine tuleb mul hästi välja,” sõnas ta.
Hoolitseb ka laste eest
Kuid Jaak ei hoolitse vaid enda eest. Tema lastel Triinul ja Madisel on Iisakus väike meierei, kus nad valmistavad Alutaguse Juustu kaubamärgi all hallitusjuuste.
Kui Eestis algas eriolukord, kadus ettevõttel müük. „Restoranid on kinni, üritused tühistatud, ekskursioonid jäävad ära,” loetles Triinu Arm. „Eelmisel nädalal ei saatnud kauplustesse midagi, sel nädalal tuleb kuller kaubale järele, sest nüüd on poed uuesti natuke tellima hakanud.”
Hallitusjuust ei kuulunud ka nende toodete hulka, mida inimesed oleksid massiliselt koju varunud. „Meie müük hoopis vähenes, pigem osteti tavalist juustu, leiba, saia ja piima,” rääkis naine. Seega jäid ootamatult tekkinud kriisist kapid juustu täis. Siin tuligi appi isa, kes müüs varemgi Alutaguse juustu, ent nüüd pakkus seda odavamalt, et müüki kasvatada ja toodetest lahti saada.
„Iga müügikanal on praegu ülioluline, sest me ei saa pakiautomaadiga temperatuuri pärast saata. Oleme proovinud, aga sellest on tulnud ainult sekeldusi. Sortiment on meil ka nii väike, et e-poodi pole mõtet teha, sest jahutusega kuller maksab liiga palju, et sellega saata,” selgitas Triinu.
Kokkuvõttes on ta siiski optimistlik, sest ettevõttel pole oma loomi, keda peaks üleval pidama, ega ka pangalaenu. Selle piskuga, mis praegu müügist saab, peab lihtsalt kuidagi raske aja üle elama.
„Elame päev korraga ja püüame tootmist elus hoida. Täna teen juustu lootuses, et kuu aja pärast läheb müük paremini. Samas teistel on veel raskem,” sõnas Triinu.
Kauksi leib toetab puhkemaja
Lisaks võttis Jaak Arm müüki Kauksi Puhkemaja perenaise Piret Talistu küpsetatud leivad. „Saan teda ka natuke aidata, sest tuba on ju praegu tühi. Ei ole puhkajaid ega pidutsejaid,” nentis Jaak. Nüüd käiakse Jaagu sõnul leiba juba küsimas. „Hästi hea leib on,” kinnitas Arm.
„Jaagust oli väga kena selline pakkumine teha. Eks me ikka püüame kogukonnana üksteist aidata. Ta müüs ühel päeval isegi enda leiva ära ja siis tegin talle uue leiva järgmisel päeval asemele,” rääkis Piret Talistu.
Leiva müük on Kauksi puhkemaja jaoks praegu vaat et ainus sissetulek. Kuigi mõningad kliendid käivad ka ööbimas. Puhkemajad on üksteisest küllalt eraldatud, perenaisega kokku puutuma ei pea ning hommikusööki ta ka ei paku. Lisaks hoitakse igaks juhuks eri klientide vahel puhkemaju kaks päeva tühjana.
Piret on suve osas siiski optimistlik. Kuigi poole maini on külastused tühistatud, siis suveks neid jagub ja broneeritakse juurdegi. „Inimesed ikka loodavad, et suveks on kõik korras, ja pikalt ette ei tühista. Kes siiski tühistab, neile maksame raha tagasi, eks kõigil ole raske,” sõnas Talistu.