Distantsõpe kurnab õpetajaid

Gustav Adolfi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja-Liisa Vokksepp oma kodusel töökohal. Tema sõnul on distantsõpe suur ajaplaneerimise õppus ja õppima õppimine. Foto: Eero Vabamägi

Õpetajad on eriolukorras sattunud pinge alla – lisaks paljudele teistele on ka nemad pidanud oma töö kardinaalselt ümber korraldama. Õpetamisviisid, mida varem sai klassiruumis kasutada, tuleb unustada. Kurssi tuleb end viia viimaste digivõimalustega, harjuda mitmekordistunud töömahuga ja seda tehes silmas pidada ka õpilasi, kelle jaoks on uus olukord samuti kurnav.

Gustav Adolfi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajale Maarja-Liisa Vokksepale on praegune olukord väsitav nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kuigi tal on välja kujunenud sobivad distantsõppe viisid ja virtuaalsed lahendused, mida kasutab, ei ole ta ära harjunud tundide viisi kõike arvutis tegema.

«Usun, et kurnav on see ka lastele, mistõttu pole õppetööst kadunud töövihikud ja õpikud,» selgitas ta ja ütles, et harjumist nõuab ka see, et peab märgatavalt rohkem kontrollima, mida tunnis tehakse, eriti kui õpilastele on antud iseseisev ülesanne. Mõnikord kontrollib ta ülesandeid ka virtuaalselt toimuvas tunnis ning palub tehtud tööst pilte saata. Lisaks võtab palju aega ülesannete väljamõtlemineja nende punkt punkti haaval lahtikirjutamine – ka lihtlause tuleb lihtsamaks kirjutada.