Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/07/23/16240347t1h35d4.png)
/nginx/o/2020/04/16/13058144t1hf0de.jpg)
Oled otsustanud, et soovid miinusprillidest või kontaktläätsedest vabaneda, aga erinevate laseroperatsioonide valik võtab silme eest kirjuks? Silmade laseroperatsioonid jagunevad laias laastus kaheks – lõikega ja lõiketa. Eesti juhtiv lasersilmakliinik KSA Silmakeskus on ajaloo jooksul teinud mõlemaid - olnud nii Baltimaade suurim LASIK-lõikuste teostaja kui ka aidanud lõikevabalt miinusprillidest vabaks tuhandeid inimesi. Mis vahe on aga lõikega ja lõiketa silmaopil? KSA Silmakeskus selgitab lähemalt.
LASIK, millega ka KSA oma tegevust alustas, on maailma üks tuntuimaid meetodeid lühinägelikkuse parandamiseks. LASIK meetodi, aga ka Smile’i puhul tehakse silma sisselõige. Kui varasemalt tehti sisselõige mikrokeratoomiga (žiletiga), siis tehnoloogia arenedes on see asendatud femtosecond laseriga.
Lõikevaba lühinägelikkust korrigeeriv meetod, nagu ka Flow 2.0, mida KSA Silmakeskuses praktiseeritakse, seisneb selles, et sarkvestale ei tehta sisselõiget, ei laseri ega noaga. Nägemine korrigeeritakse täielikult distantsilt vaid eksimeerlaserkiirte abil. Laserprotseduuri käigus lihvivad laserkiired sarvkesta pealispinda kõigest mõnikümmend mikromeetrit õhemaks ja selle tulemusena vabaneb inimene lühinägevusest.
Pärast lõiketa meetodi juurutamist KSA Silmakeskus enam lõikega operatsioone ei teosta juba alates 2010 aastast. Selgitame lähemalt, miks.
Suur kogemus nii LASIK kui ka puutevabade laserprotseduuride teostamisel
Aastatel 2007-2010 teostati KSA Silmakeskuses LASIK-protseduure paralleelselt lõikevaba protseduuriga. Sel perioodil tehti ka väga põhjalikku uurimustööd – enam kui kolme aasta jooksul analüüsiti lõikega ja lõikevaba protseduuride plusse ja miinuseid, suheldi kolleegidega Euroopast ja Ameerikast, kuulati loenguid üle maailmsetel kongressidel ja külastati refraktiivkirurgia keskuseid Euroopas.
Kuigi varasemalt oli KSA Baltimaade suurim LASIK-lõikuste teostaja, siis 2010. aastal otsustas KSA Silmakeskus loobuda lõikega meetodist ja täielikult üle minna Flow 2.0 puute- ja lõikevabale meetodile. „Suhtlesime ka patsientidega ja võrdlesime nende tagasiside ankeete. Kõige selle tulemusel leidsime, et lõikevaba laserprotseduuri abil on võimalik saavutada lühinägelikkuse korrigeerimisel paremaid tulemusi ja suuremat rahulolu,“ ütleb KSA Silmakeskuse asutaja ning silmakirurg dr Ants Haavel.
Mis kõige olulisem – kogu protsess muutus lõikevaba Flow 2.0 laserprotseduuriga kliendile märkimisväärselt lihtsamaks ja turvalisemaks ning nägemiskvaliteet stabiilsemaks. „Niisamuti on Flow 2.0 kordusprotseduuride vajadus märgatavalt madalam,“ lisab dr Haavel.
Mitu argumenti lõikevaba meetodi eelistamiseks
Üks argumente LASIK-meetodi kasuks oli operatsioonijärgne kiirem taastumine ja koheselt selgem nägemine. Kui kahel esimesel protseduurijärgsel nädalal tuli rohkem positiivset tagasisidet LASIKu klientidelt, siis pikas perspektiivis on lõikevabal meetodil olulisi eeliseid.
„Esiteks pole me alates 2010. aastast näinud ühtki klassikalist kuiva silma juhtumit nagu see aeg-ajalt mõnel LASIKu patsiendil oli. Lõikevaba protseduuri puhul võib esineda ajutist silmade kuivust, kuid see on harv ja reeglina mööduv nähtus.
Teiseks võib peale tuhandeid protseduure väita, et lõikevaba protseduur ei tekita terves sarvkestas pärast protseduuri ektaasiat või keratokoonust. Keratokoonus võib väljenduda pärast sarvkesta lõikamist isegi aastaid hiljem, olenemata et enne protseduuri tunnistati silmad täielikult operatsioonisobilikuks. Seega, kui soovite vältida sekundaarset keratokoonust või ektaasiat, siis vältige sarvkesta lõikeid,“ ütleb dr Ants Haavel ja lisab, et pole vahet, millega lõikeid tehakse, kas noa, zileti või laseriga.
Lõikega laserprotseduuri järel on suurem tõenäosus miinuse tagasi tulemiseks
Silmadega protseduurile mineja soovib eluaegset tulemust. KSA Silmakeskuse kogemuse põhjal oleme näinud, et mõnikord võib lõikega tehtud laserprotseduuri efekt juba loetud aastate möödudes osaliselt kaduda, seda eriti suurte miinuste ja astigmatismi puhul.
„Pärast lõikamist ei kasva sarvkestalapike enam kunagi kokku ja lõigatud sarvkest muutub pehmemaks ja ebastabiilsemaks. Seetõttu on hilisem refraktsiooni kõikumine suurem,“ ütleb dr Ants Haavel ja lisab, et suhteliselt tavapäraselt on LASIKu läbinud patsientidel 5-10 aasta pärast astigmatism, vähendades nägemisteravust. „Lõige muudab sarvkesta ebastabiilsemaks, mistõttu on miinuse tagasituleku tõenäosus suurem.“
Viie ja enam aasta tulemusi võrreldes on kordusprotseduuride vajalikkus lõikevaba protseduuri puhul kordades väiksem kui lõikega protseduuril. „See on ka üks peamisi põhjusi, miks otsustasime kollektiiviga just lõikevabale protseduurile spetsialiseeruda. Seadsime kliendi huvid enda omadest ettepoole!“
Füüsilised piirangud kaovad nädal pärast protseduuri
Kui silma ei tehta lõikeid, vaid lihvitakse selle pealispinda kõigest mõnikümmend mikromeetrit, on see silmale niivõrd väike muutus, et juba nädal pärast protseduuri on lubatud minna näiteks poksitrenni, ujuma või langevarjuga hüppama.
„See, et pärast Flow 2.0 protseduuri läbimist võib juba ühe nädala möödudes pöörduda tagasi aktiivse elustiili juurde, üllatab enamikke meie kliente,“ tõdeb silmakirurg dr Ants Haavel.
Lõikega operatsiooni puhul võib opijärgne nägemisteravus olla tõepoolest minimaalselt teravam, kuid füüsilised piirangud on pikemat aega. Meeles tasub pidada, et kuna sarvkest ei kasva kunagi uuesti kinni, siis peab inimene kontaktspordi või hilisemate elustiiliharjumuste valikul alati arvestama oma silmadega.
„Lõiketa laserprotseduuri puhul on vahetult pärast protseduuri läbimist nägemisteravus vähemalt 50 % nägemisteravustabelil ning taastumiseks tuleb varuda vähemalt üks nädal. Pärast ühte nädalat kaovad igasugused elustiilipiirangud ja patsient võib naasta treeningute juurde, minna sauna, ujuma või tegeleda sportmängudega.
Nädal pärast protseduuri näeb inimene juba reeglina hästi, aga tasub arvestada sellega, et vahepeal võib nägemisteravus kõikuda ning maksimaalne nägemiskvaliteet saavutatakse paari nädala kuni kuu jooksul. Nägemisteravus tõuseb järgmise 3-6 kuu jooksul veelgi, vähemalt 120 protsendini nägemisteravustabelil, olles sama hea nii valges kui hämaras,“ ütleb KSA Silmakeskuse kirurg dr Ants Haavel.
Täna on maailmas võimalusi nägemise korrigeerimiseks mitmeid ja igaüks saab valida enda jaoks sobivaima lahenduse. Küll aga tasub tõsiselt oma otsus ka pikemas perspektiivis läbi mõelda - kas olulisem on see, et nägemisteravus tuleb koheselt või paar päeva hiljem, võrreldes sellega, kas edaspidiseks eluks jäävad piirangud või saab südamerahuga teha kõike, mida hing ihkab.
Kui soovid teada, kas oled sobilik Flow 2.0 laserprotseduuriks, et miinusprillidest vabaneda, siis tule esimese sammuna Flow 2.0 silmauuringule. Tegu on ülipõhjaliku silmauuringuga, mis annab vastuse, kas oled laserprotseduuriks sobilik. Lisaks ootab Sind optometristi konsultatsioon, 5* klienditeenindus ja mõnus atmosfäär. Registreeri 50 % soodsama hinnaga Flow 2.0 silmauuringule SIIN.