Evelyn Kaldoja: Hispaania häda aitas NATOt
/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
21. aprill 2020, 00:05
/nginx/o/2020/04/20/13063391t1h4df3.jpg)
Kui Hispaania saatis esimese NATO riigina 24. märtsil kaitsevarustuse ja hingamisaparaatide saamiseks abipalve alliansi liitlastele, paistis selles kõva annus meeleheidet ja õnne proovimist.
Meditsiinitarvikute vahendus pole kindlasti NATO põhitöö. Seda kinnitab muuseas ka tõsiasi, et Euroopa esimene koroonakriisi ohver Itaalia otsustas NATO poole pöörduda alles 26. märtsil, Hispaania eeskujul. Kuigi itaallaste võitlus tõvega käis tolleks hetkeks teist kuud ja oli nõudnud juba ligi 7000 elu. Esimese ohvrina langes Itaaliale ka ebaõnn näha ELis paari maa inetut paanikat itaallastele tol hetkel hädatarvilike kaupade ekspordikeelu vormis. Selle järel polnud ime nõrkushetk, kui riiki lubati Vene sõjaline abi.
Kindlasti ei tohi alahinnata pingutusi, mida juba tolleks hetkeks tegi Euroopa Komisjon. Nemad olid «täiskasvanu», kes rahustas paanikas vääritult käitunuid: nii ekspordikeelu kehtestajaid kui riike, kes jätsid teiste kojunaasjad piiri taha. Komisjon leiab ka loominguliselt lisamiljoneid karantiini löödud majandustele ning annab kindlust, et kui tuleb vaktsiin, saame meie selle esimeste seas.
EL pehmendab meie lööki märkimisväärselt. Aga toimetab nii suurtes mastaapides, et oleme kui saapa eest tõstetud sipelgas kellegi näpuotsal. EL tõstab meid laiakslitsumise eest ära, aga eurooplased tajuvad peapööritust, vaatavad Facebookis videot rõhutud Itaalia arstist või kehva näomaski pärast nutvast Hispaania medõest ning näevad sobivas mõõtkavas hoopis Vene ja Hiina abilennukeid.
Olnuks tänamatu, kui me ei oleks leidnud midagi aitamaks Hispaaniat ja Itaaliat, kes on Ämarilt pakkunud neile antud respiraatorite hinda märkimisväärselt ületavat õhuturvet.
Mistap peame hispaanlasi tänama, et nende õlekõrrest haaramine pakkus läänele uue võimaluse näidata adutavas plaanis, et me siiski oleme liitlased ja hoiame kokku.
Peame olema tänulikud ka Tšehhile, kes neli päeva pärast Madridi palvele järgnenud eetrivaikust NATOs teatas esimesena, et annab nii Hispaaniale kui Itaaliale 10 000 kaitseülikonda. Ja Türgile, kes veel kaks päeva hiljem saatis mõlemale alliansi egiidi all lennukid täis abikaste, millel seisid 13. sajandi islamiõpetlase Rūmī lohutavad värsiread.
Praeguseks on NATO kaudu koroonaabi palunud kümme riiki. Armetumad nende seast on palju vaesemad kui Hispaania ja Itaalia ning küsivad patju-tekke, seepi, täiskasvanumähkmeid, pidžaamasid ja nõusid. Liitlastele ja partneritele erinevaid meditsiinitarvikuid ning lihtsamate asjade ostmiseks raha andvaid riike on nüüd rohkem kui küsijaid – Eesti nende seas.
Tervisekriiside lahendamine ei ole jätkuvalt NATO põhifunktsioon. Samamoodi nagu ei alga enamik sõprusi lubadusest käia üksteise haigevoodi man. Aga kõik raskemat tervisemuret kogenud inimesed mäletavad siiski kindlalt, millised sõbrad tulid.
Olnuks tänamatu, kui me ei oleks leidnud midagi aitamaks Hispaaniat ja Itaaliat, kes on Ämarilt teinud neile antud respiraatorite hinda märkimisväärselt ületavat õhuturvet. Ja oleks lühinägelik, kui me ei aitaks anda Euroopa idaserva vaesematele riikidele signaali, et nad on valinud õige poole.