Tanklad ei hakka tankimise eest peale maksma

Kütuse hind meil siiski nulli ei kuku. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi vahepeal on naftaturu osalised olnud nõus maksma peale, et keegi nende ostulepingud üle võtaks, tuli põgusast vestlusest Eesti suuremate kütusemüüjatega välja, et tõenäoliselt võib Eesti tarbija sellest hinnalangusest suu puhtaks pühkida.

Alexela juhatuse liige Alan Vaht juhtis tähelepanu, et ajalooline langus tabas ainult USA toornaftaindeksit WTI (West Texas Intermediate), mis lihtsustatult öeldes jääb meile liiga kaugeks, et see meid mõjutaks. Küll aga arvas Vaht, et teoreetiliselt võib USA inimene saada tanklast mais väga odavat diislikütust ja bensiini. Muidugi sõltub see ka rafineerimistehaste (toornaftat peab enne paaki valamist töötlema – toim) hindadest ja lepingutest. Kõik, mis toornafta turul juhtub, ei jõua ühe sõrmenipsuga postihindadesse.

Eesti tanklaketid ostavad kütust Rotterdami rafineerimistehastest, mis põhinevad eelkõige Brenti ehk Põhjamere toornafta hindadel. Selle hind eile ja üleeile küll langes, kuid püsis kõige kiuste 20 dollaril barrelist. Ehk peale maksmisest võis vaid unistada. Miks siis Brent sarnaselt WTIga põhja ei kolistanud? Vahti sõnul on põhjus selles, et Brentiga lõpetati maitehingute kauplemine juba eelmisel nädalal, mil koroonapandeemia polnud veel globaalset nõudlust nii palju räsinud. Kui Brenti mailepingud oleks samuti eile lukku löödud, võinuks Vahti arvates ka siinmail näha hindu kivina kukkumas.