Reitingud: Reformierakond on viimastel nädalatel toetust kasvatanud

Reformierakonna esimees Kaja Kallas. Foto: Margus Ansu



Reformierakond on viimastel nädalatel toetust kasvatanud, asudes vahepeal kokku kuivanud eduseisu Keskerakonna ees taas suurendama, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti AS-i viimatisest küsitlusest. 

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,4, Keskerakonda 25,8 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 15,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 24. märtsist 20. aprillini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku. Reformierakonna toetus oli veebruari keskpaigast märtsi lõpuni langustrendis, kuid aprillis on langus peatunud. Viimase nädalaga kasvatas suurim opositsioonipartei toetust 1,2 protsendi võrra ning viimase kolme nädalaga on see kasvanud 2,4 protsenti. Teiste erakondade toetus märkimisväärselt ei muutunud. 

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 7,8, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 7,4 ning Isamaa 5,3 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 47 ja opositsioonierakondi 39,8 protsenti vastajatest.

Teadur Martin Mölderi sõnul osutus eriolukorra kehtestamisega paralleelselt aset leidnud Keskerakonna toetuse kasv üürikeseks ning nende reiting on praeguseks kaks nädalat järjest taandunud. «On tõenäoline, et see langus jätkub ka järgmisel nädalal. Kusjuures meeste hulgas on Keskerakonna ja Reformierakonna toetuste vahe püsinud madal ning kahe erakonna vahel hetkel taaskord suurenevad käärid on tulnud ennekõike Keskerakonna toetuse lühiajalisest vähenemisest naissoost valijate seas,» ütles Mölder. 

Tema sõnul näitab see hetkeline lainetus, et valijaskonna toetust valitsuse tegevusele, mis kriisiolukorras on olnud kõrge, ei ole automaatselt võimalik erakondlikeks eelistusteks muuta. Pikaajaliste trendide osas ei ole see hetkeline kõikumine aga pilti ikka veel muutnud - Keskerakonna toetus on alates valmisjärgsest perioodist järjepanu kasvanud ning Reformierakonna toetus vähenenud.

«Samal ajal kui koroonakriisi tekkides Keskerakonna toetus märkimisväärselt tõusis, võis EKRE toetuses aga alates veebruari lõpust näha aeglast kuid järjepidevat langust, mis praeguseks paistab olevat peatunud,» ütles Mölder. 

«Väiksemate erakondade positsioonides midagi head märgata ei ole. Sotsiaaldemokraatide toetus on pärast mõningast tõusu eelmise aasta lõpus liikunud järjekindlalt allamäge. Isamaa on alates valimistest oma toetusega perioodi kõige madalaimas seisus. Ning eelmise aasta lõpus ja uue aasta alguses aset leidnud hüpe Eesti 200 toetuses on nüüdseks taandumas. On tähelepanuväärne, et juba mitu kuud on Eesti 200 ja sotsid olnud oma toetuses praktiliselt võrdsed,» arutles Mölder.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.