Sotsiaalminister Tanel Kiik: veel ei ole aeg, kus vabalt võtta

Sotsiaalminister Tanel Kiik.

FOTO: Sander Ilvest

Sotsiaalminister Tanel Kiik kutsus inimesi üles järgima eriolukorra piiranguid ning selgitas lähemalt kahte koroonaviirust puudutavat uuringut. Ühtlasi teatas ta, et Saaremaa liikumispiirangute võimalik leevendamine otsustatakse esmaspäeval. 

Eestis on plaanis kaks suuremat uuringut, tuvastamaks nii koroonaviirusesse nakatunute osakaalu Eestis kui ka antikehade teket. 

Kaapeproove plaanitakse võtta kokku 16 000 inimeselt üle kogu Eesti. «Eesmärk on aru saada, kui palju on meil asümptomaatilisi koroonaviiruse kandjaid ja selle võrra siis saab teatud üldistuspildi, kui palju see võiks see olla kogu populatsioonis tervikuna konkreetsel hetkel koroonaviirusesse nakatunuid,» selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik. 

Kaapeproovide abil võetud testide uuring on plaanis käivitada lähiajal ning juhuvalimi alusel valitud inimestele kutsed välja saadetud. Esimese nelja nädala jooksul kogutakse igal nädalal 2000 proovi, edaspidi üle nädala sama palju. Kolme kuu jooksul testitakse kokku 16 000 inimest. 

Vabatahlike testimine 

Uuringu viivad läbi Tartu Ülikooli teadlased koostöös erasektori teenusepakkujatega. «Usun, et seal tuleb kindlasti väga huvitav dünaamika, kuidas hakkab muutuma nakatunute arv suvekuudel, kui palju on neid inimesi, kes on tegelikult asümtomaatilised kandjad,» selgitas Kiik. 

Teine uuring on mõeldud Saaremaa ja Õismäe elanikele. Saaremaa on valitud põhjusel, sest seal on rahvaarvu võrreldes väga kõrge nakatumise arv, suur osakaal on ka maapiirkonnas väiksemates majapidamistes elavatel. Korterelamupiirkond Õismäe on aga selle vastandiks, olles ühtlasi ka väiksema registreeritud nakatunutega piirkond. Mõlemas piirkonnas osaleb üle 1000 inimese, kes saavad anda veeniveretesti. Uuringus mõõdetakse antikehasid.

«Selle eesmärk on aru saada, kui palju on inimesi, kes on haiguse läbi põdenud, ehk hinnata tagantjärele, kui kõrge võis olla kõrghetkel Saaremaal nakatunute osakaal ja kui kõrge võis see olla Õismäel, ning vaadata, kui paljudel on antikehad tekkinud, mis on antikehade osakaal,» lisas Kiik. Hilisemate uuringute tarbeks saab võrrelda, kas antikehad, mis on inimestel praegu, on inimese kehas ka mõne kuu või aasta pärast.

See uuring peaks käivituma mai alguses ja sellega tegeleb eeskätt samuti Tartu Ülikool ning projekti eestvedajaks on professor Irja Lutsar. Selle uuringu raames peaks andma ka võimaluse vabatahtlikele, kes soovivad teada saada, kas nad on olnud enda teadmata nakatunud. Seda küsimust arutab valitsuskomisjon esmaspäeval. Mõlema uuringu tulemusi jagatakse ka avalikkusega. 

Liikumispiirangute leevendamise riskid

Ka Saaremaa liikumispiiranguid puudutavat arutab valitsus esmaspäeval: kuidas Saaremaa erilubade suurendamisega edasi minna või kuidas võiks välja näha liikumispiirangute leevendamine. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul toimub praegugi Saaremaa ja mandri vahel liikumine, olgu nendeks kaubavedu, vältimatu abi, tervisevaldkonda puudutav või politsei- ja piirivalveameti poolt antud eriload, kuid päris vaba liikumist päevapealt taastada pole mõistlik ega otstarbekas.

«See võib kanda haigust mandrilt Saaremaale, Saaremaalt mandrile. Igasugune liikumine paratamatult suurendab nakkusohtu,» sõnas Kiik. Ministri sõnul on ka viroloogid pigem ettevaatliku hoiakuga kõigi leevendusmeetmete puhul. «Mida rohkem korraga leevendusi teeme, seda suurem on tõenäosus, et see nakkuskordaja hakkab taas tõusma ja siis oleme olukorras, kus meil tuleb kas tõmmata väga kiiresti pidurit neile leevendusmeetmetele või halvemal juhul tuleb hakata neid tagasi pöörama, mis on kõige hullem ja mustem stsenaarium,» selgitas Kiik. 

Kõigile Eestimaa inimestele kehtib jätkuvalt soovitus käia õues vähema asustusega metsatukkades ja piirkondades. «Ei ole see aeg, kus vabalt võtta ja Raekoja platsil suurema seltskonnaga koguneda. Neid tegevusi saab teha hiljem, kui me praegu oleme küllalt hoolsad,» sõnas Kiik. Et eriolukorra piirangute leevendusi tagasi võtma ei peaks, otsustas valitsus liikuda edasi ettevaatlikult, väikeste sammudega. Ühtlasi on see ka põhjus, miks valitsus otsustas pikendada eriolukorda 18. maini.

Tagasi üles