Tähtis teada ⟩ Keskpäevane ülevaade olulisematest kriisiuudistest (2)
30. aprill 2020, 12:54
Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 30. aprilli keskpäeval.
1689 ametlikult nakatunut
Viimase ööpäeva jooksul lisandus 23 kinnitatud koroonadiagnoosi, seega on Eestis tänaseks ametlikult märgitud 1689 Covid-19 positiivset inimest. Hommikuse seisuga vajab viiruse tõttu haiglaravi 75 inimest, kellest 9 on juhitaval hingamisel. Haiglast on välja kirjutatud 249 inimest. Ööpäeva jooksul suri koroonaviiruse tõttu kaks inimest. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 52 inimese elu.
Kuigi koroonaviiruse levik on aeglustamas, tuleb meil terviseameti kriisistaabi meditsiinijuhi doktor Arkadi Popovi sõnul eriolukorra lõpuni ettevaatlik olla. «Kui kaotame valvsuse liiga vara, võib see tühiseks muuta ka kõik varasemad pingutused. Seetõttu peame kindlasti piirangutest veel kinni pidama,» manitseb doktor Popov.
Riik ja kriis
On viimane aeg Eestis strateegilise juhtimise korrastamiseks. Vastavalt hädaolukorra seadusele asus peaminister Jüri Ratas ise eriolukorra juhiks, kuid niisugune korraldus võib olla talutav pooleteiseks kuuks. Nüüdseks on riigi kriisiaparaat ennast käima vedanud. Peaministril on viimane aeg anda poes käimiste ja kätepesuga tegelemine üle mõnele ministritest ning keskenduda ise riigi kriisist väljatoomisele, leiab Postimees oma juhtkirjas. Jüri Ratas, nüüd on soodne hetk jätta sündmuskoht spetsialistele ning tegeleda ise strateegiliste eesmärkidega.
Kahtlemata on valitsusel olnud kriisis õppetunde, mille tulemusena on valminud uus eelnõu, mis jõuab riigikogusse tuleval nädalal. Selle järgi on kavas anda valitsusele ja iseäranis terviseametile hädaolukorras suuremad õigused, näiteks terviseametile voli sulgeda koole või määrata viiruskoldes karantiin.
Valitsus on andnud teada, et kõik avalikud üritused mais ja juunis on keelatud, juulis ja augustis on aga keelatud suurüritused. Kuid omavalitsused võivad kehtestada oma reeglid ise, eelkõige siis, kui valitsuse suunised peaksid venima. Esialgu on selge, et piirangud kehtivad avalikus ruumis kogunemise kohta, nii et täielikult ei ole keelatud kodused inimeste kogunemised, kuid korrektne oleks, et kokku ei tule need inimesed, kes muidu iga päev kokku ei puutu.
Valitsuse kriisikomisjon soovib, et maski kandmisest kujuneks sotsiaalne norm. Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets selgitab täna kell 13 algavas Postimehe otsesaates, mida üldse mõeldakse «sotsiaalse normi» all, kuidas see tekib ja millised saavad olema uued normid koroonajärgsel ajastul.
Küsimused, küsimused
Paljud ettevõtted on uksed sulgenud või pausil, mis hakkab mõjutama ka haigekassa tulusid. Lisaks sellele on veel palju tundmatuid näitajaid, millest inimeste arstile pääs edaspidi sõltuma hakkab, tunnistab haigekassa juht Rain Laane. See, kui palju jõutakse lähiajal plaanilise ravi pausi tagasi teha, oleneb kas või sellestki, kuidas arstid-õed puhata soovivad.
Miljardid inimesed üle maailma on piltlikult öeldes Haamri all: valitsused on kehtestanud ranged sotsiaalse distantseerumise meetmed, et viiruse levikut takistada. Haamer andis meile aega, et epideemiat piirata ja mõelda välja, mida teha järgmises, Tantsu faasis, kui me hakkame karme sotsiaalse distantseerumise meetmeid lõdvendama, kirjutab põnevas ülevaateloos Tomas Pueyo. Niisiis, mida on meil õppida maailma riikide kogemustest?
Kas ja mil määral muutub majanduse struktuur ning inimeste käitumine pärast koroonakriisi? Kas meie rännukihk vaibub, kui reisimine on ohtlikum? Kas füüsilised kontaktid võõraste vahel nagu käesurumised ja põsesuudlused kaovad? Selle üle arutlesid eile akadeemikud Tarmo Soomere, Jüri Allik, Urmas Varblane ja Eero Vasar ja TTÜ professor Jaan Kalda.
Koroonaviirus aga jätkab üllatamist. Kui varem olid viiruse kinnitatud teadaolevate sümptomitena õhupuudus, köha ja palavik, siis USA haiguste tõrje ja ennetamise keskused lisasid nüüd sellesse ritta veel kuus koronaviiruse sümptomit, mille esinemist on täheldatud väga paljudel Covid-19 patsientidel.
Mis saab reisimisest?
Eesti Tööandjate Keskliit saatis Soome peaministrile Sanna Marinile pöördumise reisijateveo piirangute leevendamiseks kahe riigi vahel. Kuna riigid liiguvad väljumiskavade suunas, soovivad Eesti tööandjad, et Soome riik lubaks laevafirmadel võimalikult kiiresti uuesti tegutseda. Soome on juba asunudki leevendama koroonapiiranguid – 14. maist taasavatakse alg- ja põhikoolid ning teiste piirangute saatus, sealhulgas rohkem kui kümne inimese kogunemise keeld, otsustatakse peagi, mai alguses. Esialgu saame Soome lennata Finnairiga, mis taaskäivitas aprillis Tallinna-Helsingi lennuliini, seda praegu küll vaid korra nädalas, kuid järgmistel nädalatel on oodata sellele liinile lendude lisandumist.
Ehkki suure tõenäosusega läheb lennukiga lendamine Tallinnast pärast kriisi kõvasti kallimaks, leidub ka eksperte, kelle sõnul võivad piletihinnad hoopis alla tulla. Nordica juht Erki Urva leidis, et praegune kriis võib tõsiselt lüüa osasid odavlennufirmasid, kes saavutavad madala hinna tänu sellele, et veavad korraga väga palju inimesi.
Ka Leedus käib karantiini tingimuste leevendamine: kodanikel tahetakse lubada riigist lahkuda, valitsuse otsusega taastatakse 10. maist lennuliiklus ja korraldada lubatakse väikesi vabaõhuüritusi. Välisminister Urmas Reinsalu ütles äsja lõppenud pressikonverentsil, et liikumispiirangute vähendamine otsustatakse Eestis koos Läti ja Leeduga. «Jõudsime ühisele arusaamale liikumispiirangute vähendamisest ja on mõistlik teha seda samaaegselt,» selgitas Reinsalu.
Piirangud kehtivad seni veel Venemaal, kes pikendas välismaalaste sissesõidukeeldu kuni koroonaviiruse epideemia raugemiseni. Välisreisidest hoidumise soovitust kuni 14. juunini on pikendanud ka Saksamaa.
Mida teha nädalavahetusel?
Nädalavahetusel kutsub Postimees kõiki virtuaalsele heategevusjooksule, kus saab valida 5- ja 10-kilomeetrise distantsi vahel joostes või kõndides. Virtuaaljooks toimub 1.-3. maini ning täpse asukoha ja aja saab osaleja valida ise. Heategevusjooksu piletituluga saab toetada Toidupanga programmi, et keegi meist ei peaks kannatama toidupuuduse käes.
Nädalavahetuse Arteris räägib hiljuti oma tagasiastumisest teatanud Saaremaa vallavanem Madis Kallas avameelses usutluses, milliseid pingeid tekitas koroonaviiruse plahvatuslik levik saarel ja kuidas ta ise selle haiguse läbi põdes.
Vaatame veel lähemalt, milline on olnud epideemiate ajal eelmiste põlvede vanausuliste kombestik, mille hulka kuuluvad veel tänagi eraklik eluviis, põrandapesu leeliseveega ja võõrast päritolu köögivilja soodavees leotamine. Uurime ka seda, kuidas valmis maailma esimene virtuaalne moenädal Tallinn Fashion Week ja teeme tuunikalakonserviga köögis imet.
Krimihuvilistele räägime loo sellest, kuidas eluaegne vang, sarimõrvar Juri Ustimenko üritas vangivalvurit tappa.
Püsime terved, peseme käsi ja loeme Postimeest!
Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.
Kõigile küsimustele eriolukorra ja koroonaviirusega seonduva kohta leiate vastused Postimehe suurest ülevaatest.