Ruth Kalda: koroonaviiruse tegelik levik tuleb välja selgitada

Ruth Kalda Foto: Erakogu

Eriolukorra mõistlikuks lõpetamiseks vajame tegelikke andmeid. Selleks on aga tarvis kõigi, ka tervete inimeste abi, kirjutab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor Ruth Kalda.

Praeguseks on möödunud viis kuud Covid-19 nakkuspuhangu algusest Hiinas Wuhani linnas. Eesti esimese koroonahaige diagnoosimisest on möödas pisut üle kahe kuu, eriolukorra kehtestamisest üle poolteise kuu. Võime tõdeda, et eriolukord, mis on olnud üsna raske katsumus paljudele, on taganud selle, et on tublisti vähenenud positiivse testivastuse saanud inimeste hulk ja haiglaravil ning ka kriitilises seisus olevate inimeste arv. See näitab, et karmid tingimused, mille eesmärk oli kaitsta kõigi Eestis elavate inimeste tervist, on täitnud oma eesmärgi.

Järgmine tähtis samm, mida kavandatakse, on kriisimeetmete leevendamine. Üks oluline kriteerium, millest leevendamisstrateegia planeerimisel lähtutakse, on haigust põdejate ja nakatunute tegeliku arvu teadasaamine.

Ametlik statistika ütleb, et 3. mai seisuga on meil tehtud 52 206 testi, oleme diagnoosinud 1700 haigusjuhtu, haiglaravil on 75, haiglast on välja kirjutatud 259 inimest ning surnud on 55 inimest. Analüüsitud on seega ligikaudu 4 protsenti elanikkonnast ja proovidest on osutunud positiivseks 3,3 protsenti.

Mida need arvud meile ütlevad? Saame olla kindlad surmade arvus ning hospitaliseeritud ja intensiivravil olevate patsientide arvus. Positiivsete testide arv sõltub aga sellest, keda ja kui palju analüüsitakse. Seetõttu ei ole võimalik nende arvude põhjal teha järeldusi selle kohta, kui palju on meil mingil ajal tegelikke haigeid, nakatunuid, ja samuti ei tea me, kui paljud meist on haiguse läbi põdenud.