Andres Herkel: mida me sellest kõigest ka õpime?

Andres Herkel Foto: Mihkel Maripuu

Koroonakriisi tõttu samalaadseid sulgemisi tõenäoliselt ei tule, pigem katsutakse toime tulla Rootsi ja Hollandi kombel, arvab kolumnist Andres Herkel.

Seda, kas Rootsi esiepi­demioloogil Anders Tegnellil oli oma leebemate koroonatõrjemeetmetega õigus või tõi see liiga palju ohvreid, on isegi ­järgmisel kevadel vara hinnata. Kui Rootsil oli 8. mail miljoni elaniku kohta 301 koroona­surma, siis Norral oli see arv 40, Eestil 42 ja Soomel 46. Vahe on suur, aga rootslaste plaan on üles ehitatud pika maratoni filosoofiale ja nad arvavad, et aja jooksul arvud ühtlustuvad.

Leebemeetmeline Holland kaotas samal ajal 309 inimelu miljoni kohta. Holland ei võrdle end Põhjalaga, nende kõrval on rangemeetmeline Belgia. Belglased laitsid Hollandit kerglase ­suhtumise pärast, aga siis tõusid ise koroona­surmade sagedusnäitajaga tippu, kaotades 726 inimelu miljonist. Seejuures on praegune juurdekasv kahe riigi vahel võrdne.

Hollandlased leiavad, et vabadus on nii hüve, privileeg kui ka vastutus. Kui kusagil mujal kohvi­poes kanepit müüma ­hakatakse, ei pruugi see nii hästi välja ­tulla. Peaminister Mark Rutte arvas, et selline ettehoole, kus valitsus ütleb, et «te peate tegema seda ja siis te peate tegema veel toda», tulpide­maal ei kõlba. Hispaania seevastu pani inimesed koju vangi ja pärast palusid poliitikud lastelt vabandust.