Sisuturundus

Tallinna Tööstushariduskeskuses õpetatakse robotite kõrval inimeseks olemist paremini mõistma

FOTO: THK kogu

Kevad on aeg, mil mõeldakse, mida ja kuhu edasi õppima minna. Kui sind huvitab mehhatroonika ja robootika valdkond, võib sulle hästi sobida Tallinna Tööstushariduskeskus.

Mehhatroonika, automaatika ja arvutustehnika areng on andnud tõuke robotite arengule ning loonud vajalikud eeldused robotite tulekuks tööstusest tänavatele ja kodudesse. Hinnanguliselt oleme täna robootika arengus samasuguses seisus, nagu olime personaalarvutite arengus 1980. aastate alguses. Sel ajal olid arvutid ennast õigustanud tööstuses, sõjanduses ja teaduses. Komponendid, millest arvuteid ehitati, olid standardiseerumas ja masstootmises ning muutunud nii odavaks, et nendest oli võimalik kokku panna koduarvuteid.

Robotid on kõikjal meie ümber

Täna oleme robootikas umbes sama kaugel. Ilma robotiteta pole võimalik paljusid tööstusharusid ette kujutada. Rääkimata sõjatööstust, kus lahinguid peetakse robotlennukite ehk droonidega. Kosmose uurimisel on robotite panus samuti hindamatu. Olmerobotid trügivad meile ka juba koju. Levinud on robottolmuimejad ja muruniitjad. Mismoodi robotid meie ühiskonda võiksid muuta?

Personaalarvutid ja nutitelefonid on juba ühiskonna toimimist mõjutanud. Kuigi vahel tundub, et arvutid teevad asjaajamise tarbetult keerukaks, paraku tagasiteed enam pole. Kunagi nii oluline kirja kirjutamine paberile on täna jäänud unustusse, elektrooniline asjaajamine kiirendab globaliseerumist nii heas kui halvas mõttes. Robotitel on eeldused muuta meie elu veelgi suuremas ulatuses. Eluslooduses on levinud organismide sümbioosis elamine. Praegu seisame ajajärgus, kus kujuneb välja inimese-tehnoloogia sümbioos.

Inimeseta ei saa

Tänapäeval on inimest vaja robotite projekteerimisel, valmistamisel ja remontimisel. Ise robotid sellega veel hakkama ei saa. Lähitulevikus toimub murranguline päev, kus esimene robot muutub nii targaks, et on võimeline endasugust projekteerima, valmistama ja remontima. Seda võiks nimetada tööstuse renessansiks.

Kui täna tahta Eestisse ehitada autotehas, siis on peamiseks probleemiks puudus vajalikest inimestest, kes oskaksid autosid ehitada. Pärast seda saatuslikku päeva on vaja tuua kohale vaid esimene robot ja piisaval hulgal toorainet ning esimene robot valmistab teise roboti ja need kaks paljundavad ennast niikaua, kuni on olemas kogu vajalik tööjõud. Vahet pole, mida toota. Oluliseks jääb tooraine, mitte tööline. Kui vaja, programmeerime roboti ringi ja alustame millegi muu tootmist.

Töökäsi on puudu

Eestis ja kogu Euroopas oleme silmitsi probleemiga, kus nii mõnelegi erialale ja töökohale ei leidu täitjat. Põhjuseid on erinevaid, kas palk on väike või on eriala lihtsalt ebapopulaarne. On kaks varianti: kas tuua sisse rohkem võõrtööjõudu, kellel puudub reaalne tööharjumus ja kogemus või anda need tööd robotite kätte, näiteks robotkoristaja, robotmajahoidja robothooldaja, robotsanitar jne.

Missugune roll jääb siis inimestele? Kas inimesed on suutelised omandama uusi elukutseid? Ilmselgelt on inimestele eluliselt vajalikuks muutunud oma elu eesmärkide ümbermõtestamine. Ürginimese põhiline tegevus oli toidu hankimine, meie ühiskonnas elavale inimesele on aga põhimureks endale sobiva ja meeldiva tegevuse leidmine. Seega tundub, et uus algav ajastu võiks olla palju hingelisem kui praegune materiaalsete väärtuste tagaajamisele pühendunud maailm. Igatahes aitab robotite olemasolu meie kõrval meil paremini mõista inimeseks olemist. Inimühiskonnal üldisemalt lasub uute aparaatide leiutamise lõbu ja valu kõrval tõsine ülesanne välja mõelda, kuidas uuenevates tingimustes toime tulla, tagades inimestele inimväärse elu ja austades samas ka oma masinatest abilisi. Loodetavasti jätavad robotid meile, inimestele, edaspidi rohkem aega oma tegude üle järele mõtlemiseks.

Seda kõike saab õppida!

Robotiseerimise teema on muutunud väga aktuaalseks nii Eestis kui ka kogu Euroopas laiemalt ja vajadus vastava valdkonna spetsialistide järele järjest suureneb. Alates 2014 aasta kevadest koolitatakse Tallinna Tööstushariduskeskuses robotitehnikuid. Robotitehnik on mehhatrooniku ja automaatiku jätkuõppekava. Robotitehnik on erialase haridusega, täienduskoolitused läbinud ja töökogemustega oskustööline, kes töötab mehhatroonikaga tegelevas ettevõttes. Tema peamine ülesanne on tööstus- ja olmerobotite hooldus ja remont. Robotitehnik häälestab tööstus- ja olmeroboteid ning tagab nende tõrgeteta töö, kasutades kontroll- ja mõõtevahendeid. Ta on võimeline juhendama väiksema meeskonna tööd.

Alates eelmisest õppeaastast, koostöös informaatika valdkonnaga, arendasime välja ka Tööstusinformaatika eriala, mis hõlmab tööstuslikke infovõrke ning erinevaid tööstuse visualiseerimis ja juhtimisvõtteid.

Tule Tallinna Tööstushariduskeskusesse!

Aga erialasid on veelgi. Tallinna Tööstushariduskeskus on Eesti üks suuremaid rõiva-, kaubandus-, teenindus- ja mehaanika erialasid õpetav kutsehariduskool. Õppida saab nii eesti kui vene keeles ning kooli lõpetajad omandavad kutsekeskhariduse kolme aastaga. Pärast kooli lõpetamist võib jätkata õpinguid kõrgkoolis. Koolil on sõprussidemed paljude Euroopa riikide ametikoolidega, kuhu saadetakse parimad õpilased ennast täiendama. Juba aastaid toimuvad koolis ka rahvusvahelised juuksuri-, õmblus- ja automaatika erialade võistlused ning konkursid.

Vastuvõtt kooli algab 8. juunist. Põhikooli järgne vastuvõtt toimub ainult koolis ja gümnaasiumi järgne vastuvõtt kas koolis või läbi sisseastumise infosüsteemi SAIS. Rohkem infot sisseastumise kohta kooli koduleheküljel: http://www.tthk.ee

Tagasi üles