Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud Saar Polli uuringust «Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2011» ilmnes tervishoiu viimaste aastate valupunkt, milleks on arstiabi kättesaadavus.
Tellijale
Pooli patsiente heidutavad pikad ravijärjekorrad
11. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearsti kättesaadavusega üldiselt muret ei ole – 84 protsenti inimestest sai uuringu andmetel vastuvõtule soovitud ajal ja 66 protsenti pääses arsti juurde kahe päeva jooksul. Eriarstiga on aga teised lood.
Pooled aasta jooksul perearsti juures käinutest olid viimaselt saanud suunamise eriarsti vastuvõtule, kuid vaid 61 protsenti neist sai vastuvõtule soovitud ajal. 28 protsenti pääses eriarsti juurde nädala jooksul, kuid 39 protsenti oli neid, kellel kulus selleks rohkem kui kuu.
Alates 2006. aastast on eriarstile pääsemiseks kuluv aeg üha pikenenud ja nende osakaal, kes pidid ootama üle kuu, kasvanud. Veerandil küsitlusele vastanuist oli ette tulnud, et patsienti ei pandud kohe eriarsti järjekorda, vaid teatati, et registreerima hakatakse alles teatud kuu- või nädalapäevast.
Eriarsti juurde pöördumisega oli probleeme või tõrkeid igal kolmandal viimase 12 kuu jooksul eriarsti külastanud inimesel. Küsitlusest ilmnes, et raskem oli eriarsti juurde saada suurte linnade elanikel.
Enim esines probleeme Tallinnas (48 protsendil) ja Ida-Virumaal (43 protsendil) elavatel inimestel, kusjuures mitte-eestlaste hulgas oli tõrkeid kogenute osakaal suurem kui eestlaste seas.
Küsiti ka hambaarsti kohta, mille teenuseid hindas kaks kolmandikku liiga kalliks, kuid mainiti ka pikki järjekordi. Haiglaravi kättesaadavusega olid inimesed üldjuhul rahul.
Uuringufirma Saar Poll juht Andrus Saar ütles, et võrreldes nii mõnegi teise riigiga pole tulemus paha. Samas teeb talle muret see, et arstiabi kättesaadavus pole viimastel aastatel paranenud, vaid pigem halvemaks läinud, eriti mis puudutab nende hulga suurenemist, kes pidid ootama pääsu eriarsti vastuvõtule kuu aega või isegi kauem.
Kui 2006. aastal oli selliseid 22 protsenti, siis nüüd 39 protsenti – ligi kaks korda enam. Halb märk on seegi, et igal kolmandal soovitud vastuvõtuajata jäänud patsiendil halvenes tervis ooteajal.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on ravijärjekorrad jätkuvalt meie tervishoiu mure number üks, kuid rahulolematute suurt arvu põhjendas ta sellega, et osa soovib pääseda ühe kindla tohtri juurde. Mõnevõrra aitaks olukorda leevendada praegu katseprojektina algatatud digisaatekirja ja e-registreerimise rakendamine, kuid millal see teoks saab, ei osanud minister öelda.
Haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul ootas pääsu vastuvõtule üks-kaks kuud, mis jääb enam-vähem haigekassa kehtestatud normi piiresse, vaid 39 protsenti elanikest. Küll aga pidas ta ohumärgiks seda, et 2011. aasta lõpul tehtud küsitlusest ilmnes esimest korda, et mõnel on tulnud arstile pääsu oodata üle kahe kuu.
«Viimased kaks aastat olid ka väga rasked ja meil oli probleeme tööjõuga,» märkis Danilov ühe põhjusena.
Samas oli valdav osa tervishoiutöötajatega kokku puutunud inimestest oma viimase arstilkäiguga rahule jäänud. Eriti suur oli rahulolu pereõega, aga ka perearstiga.
Rahulolematud patsiendid esitasid põhjusena arsti pealiskaudse suhtumise ja vähese kompetentsuse. Murekohtadena märkisid küsitletud veel tasulist vastuvõttu, arsti vähest kohalolekut, kauget asukohta, ebasõbralikkust ja pealiskaudset suhtumist. Tervishoiu korraldust hindab heaks 61 ja halvaks 33 protsenti vastanutest.