Kolmas seireuuring kinnitab: ühiskonnas laialdast nakkust ei esine
/nginx/o/2020/03/20/13018169t1h2bdb.jpg)
Valitsuse teatel kinnitavad Tartu Ülikooli seireuuringu tulemused, et piirangute leevendamine on põhjendatud ning see pole avaldanud mõju koroonaviiruse levikule.
Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamiseks moodustatud valitsuskomisjonile teisipäeval esitletud TÜ seireuuringu kolmanda laine tulemused kinnitavad, et Eestis kehtestatud piirangute jätkuv leevendamine on põhjendatud, teatas valitsuse pressiesindaja.
Seireuuringu kolmas laine korraldati 22. maist kuni 31. maini, et hinnata, kas kaubanduskeskustele ja teistele avalikele asutustele seatud liikumispiirangute leevendamisel on olnud mõju viiruse levikule.
Uuringu käigus küsitleti 3329 täisealist Eesti elanikku ning testiti neist juhuvalimi alusel 1908 inimest. Testimisel tuvastati kaks koroonaviiruse suhtes positiivset, kellest üks oli haiguse läbi põdenud ega polnud enam nakkusohtlik. Uuringu peamine järeldus on, et laialdast nakkust ühiskonnas ei esine.
«Tartu Ülikooli teadlaste tänuväärne töö nakkuse leviku uurimisel annab valitsusele kindluse, et piirangute senine leevendamine eritingimusi järgides on olnud õigustatud. Viiruse levik on Eestis kontrolli all ja me jätkame tavaellu naasmise ning piirangute leevendamisega ja uueks võimalikuks haiguspuhanguks valmistumisega,» lausus peaminister Jüri Ratas.
Teadlaste arvutuste järgi on viiruse suhtes positiivsete kaalutud osakaal täisealiste Eesti elanike seas 0,05 protsenti ja potentsiaalselt nakkusohtlike kaalutud osakaal 0,02 protsenti täisealisest elanikkonnast.
«Eriolukorra lõpetamine ja piirangute leevendamine ei ole kaasa toonud koroonaviiruse levimuse kasvu, mis näitab, et piirangute järkjärguline ja kontrollitud leevendamine on põhjendatud,» sõnas TÜ professor Ruth Kalda.
«Kuigi praegu on koroonaviiruse levimus madal ja seetõttu võib tunduda, et selle uurimiseks ei ole otsest tarvidust, on siiski oluline jälgida, kuidas mõjutab ulatuslikum piirangute kaotamine ning piiride avanemine nakkuse levikut Eestis. Teadmine annab parema turvatunde ja kindluse järgmisteks sammudeks,» lisas Kalda.
Kokku on kolme uuringu laine peale küsitletud 9342 täisealist elanikku ning neist juhuvalimi alusel testitud 6865 inimest. Testimise tulemusel on tuvastatud 14 koroonaviiruse suhtes positiivset, kellest kaheksal oli Covid-19 enne uuringu läbiviimist diagnoositud, neist omakorda seitse olid haiguse läbi põdenud. Seega olid uuringu läbiviimise ajal potentsiaalselt jätkuvalt nakkusohtlikud seitse inimest.
Kolme uuringu kokkuvõttes on inimestel koroonaviiruse suhtes keskmine sümptomite kestus 15,7 päeva. Küsitluse järgi muutsid inimesed pärast nakatumist oma käitumist: kõige sagedamini muudeti kätehügieeni järgimist, samuti hoiduti kontaktist vanemaealiste inimestega ning hakati kasutama maski.
Uuringu järgmine, neljas laine on planeeritud 15.–22. juunini.