Erakondade reitingud: Keskerakond kaotas viimase nädalaga toetust
10. juuni 2020, 06:27
l
Erakondade reitingutabelis vähenes viimasel nädalal Keskerakonna toetus, mis tähendab, et vahe kauaaegse kindla liidri Reformierakonnaga on taas kasvama hakanud.
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti AS-i viimase küsitluse järel toetab Reformierakonda 31, Keskerakonda 24,8 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Sealjuures langes Keskerakonna toetus nädalaga 1,1 protsendi võrra. Kolmandal kohal oleva EKRE toetus liikus mai teises pooles langustrendis, kuid viimaste tulemuste põhjal on see langus peatunud.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,1, Eesti 200 7,8 ning Isamaa 5,2 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,8 ja opositsioonierakondi 39,1 protsenti vastajatest.
Teadur Martin Mölderi sõnul võiks üldjoontes selle nädala reitingutele otsa vaadates teha sama järelduse, mis eelmisel nädalal - väga suuri muutusi pole märgata. «Kui midagi mainimist väärib, on see ehk ainult, et viimase kahe nädala jooksul on Reformierakonna toetus natuke suurenenud ning Keskerakonna oma natuke vähenenud. Keskerakonna toetuse langust aitab muuhulgas seletada nende viimastel nädalatel kahanenud reiting meeste ja mitte-eestlastest valijate hulgas,» märkis Mölder, lisades, et kolmelt ja poolelt protsendilt mõni nädal tagasi on kahe suure erakonna toetuste vahe kasvanud natuke enam kui kuuele.
«Kui iganädalases toetuses erilisi muutusi märgata ei ole, on hea hetk uurida, mis toimub toetusmaastikul üldiselt. Aja jooksul on välja kujunenud selged erisused seoses sellega, millistest ühiskonnagruppidest erakonnad oma toetuse koguvad. Kõige klassikalisem näide selle kohta on, et Reformierakond on ennekõike suhteliselt rikaste erakond ning Keskerakond vähem teenivate valijate erakond. Kuid millised erakonnad ja millised tunnused on need, mis valijaid ei erista ning mis erakond on see, kes valijaid kõige enam ühendab?» küsis Mölder.
«Kui keskenduda viimase pooleteise aasta reitingute põhjal erakondade toetajate soole, rahvusele, vanusele, haridusele ja sissetulekule, siis EKRE puhul ei ole võimalik välja tuua ühtegi tunnust, mille sees poleks erinevused märkimisväärsed. Sama saab öelda ka Keskerakonna kohta - kuigi kohati on vähemalt meeste ja naiste hulgas nende toetus olnud võrdne või ligilähedane,» märkis Mölder
«Reformierakonna puhul on toetus ühtlane üksnes sugude lõikes ning sotside puhul ehk ainult rahvuste lõikes - kuigi ka siin on ajutist kõikumist olnud palju. Eesti 200 omab üpriski ühtlast toetust nii soo kui ka rahvuse kategooriates. Ainult Isamaa puhul on võimalik välja tuua, et nende toetus on võrdlemisi ühtlane või ilma süstemaatiliste erisusteta nii sugude, kui ka hariduse ja sissetuleku tasemete lõikes. Vanuse puhul on erisusi märgata, kuid need ei ole väga stabiilsed ja süstemaatilised. Selged erinevused on nende puhul olemas üksnes eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Kuigi Isamaa toetus on järjepanu langenud, on just Isamaa see erakond, kellel paistab olevat sotsiaal-demograafiliste kategooriate lõikes kõige ühtlasem kandepind,» arutles Mölder.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.