Kas erametsa tohib minna telkima või marjule?

Rohkete metsapuhkuse võimaluste (matkarajad, lõkke- ja telkimiskohad, metsamajad, külastuskeskused) kohta leiab infot RMK loodusegakoos.ee veebilehelt ja äpist. Pildil Tuhu raba matkaraja alguses asuv vaatetorn. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ajal, mil laia maailma ei pääse, käivad meie inimesed üha enam metsas. Et looduses seiklemine pahanduseta mööduks, teeme selgeks, millisesse metsa tohib telkima-grillima minna ja kui palju saadusi seal välja tarida võib.

Kui riigimets on meie kõigi oma ning seal võib igaüks viibida ja metsasaadusi korjata, siis nõutuks võib võtta era­metsa silt. Mida see meile ütleb?

Arvestame metsa­omaniku soovidega

Erametsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud eestvedaja Kadri-Aija Viik seletas, et kui metsa servas on silt „Era­mets”, on see inimestele lihtsalt infoks, et on jõutud eraomaniku metsa. Kui aga sildi all keelumärk, siis metsaomanik ei taha, et võõrad sealt läbi läheksid. Kui sildi juurde on lisatud telefoninumber, oleks ilus metsa minnes, eriti metsasaaduste korjamise mõttega sellel numbril ühendust võtta.

Vahel kirjutatakse sildi alla konkreetne keeld. Näiteks võib maaomanik lubada oma maal liikumist, kuid keelata telkimise või loodussaaduste korjamise. Säärane keeld võib olla sildil kirjas, aga keelata võib ka suuliselt.

Siin-seal on aga metsa servas nähtud hoopis karme hoiatusi. „Mina ei soovita ähvardavas stiilis hoiatusi „Sa oled mul kribul” või „Võõras, ära tule”, aga küllap on nende siltide panemisel omad põhjused. Ega igavusest seda ei tehta, enamasti on ikka mingi halb kogemus selle taga,” seletas Viik.