Sisuturundus
Kolm meest, kaks kriisi, üks Aknakoda
Kolm majanduskriisi hambu jäänud meest, Rainer Aru, Andrus Pook ja Nigul Nurm, panid pärast töötuks jäämist 2010. aastal pead kokku ning ei jäänud nina norus paremaid aegu ootama, vaid haarasid ohjad enda kätte. Mehed lõid kolme peale ettevõtte, mis tänaseks on kasvanud Eesti akende ja uste tootmismaastiku tipptegijate hulka. Aknakoda OÜ registreeriti 2011. aastal pärast mitmeid koolitusi, kaalutlusi ja töötukassast stardiraha saamist. Ent elu on karm – käes on taas kriis! Millised on meeste mõtted ja plaanid?
Aknakoja juhataja Rainer Aru märgib, et toona, kui ta sai aktsiaseltsist Glaskek koondamise, nii nagu teised mehedki, istus ta kodus ning üsna raske oli vaadata, kuidas hommikul lapsed kooli ja naine tööle läksid. „Paraku on sellises situatsioonis paljud perepead ka täna ning mõistan väga hästi, mida töötuks jäämine emotsionaalselt teeb. Olin ju samuti enne koondamist rohkem kui 20 aastat järjest igal hommikul ärganud, et tööle minna, kuid siis järsku kadus kõik – sissetulek, võimust võttis tegevusetus ja halb enesetunne,“ meenutab Aru, lisades, et masu ajal oli ta keskastmejuht, kes ka ise pidi paraku nii mõnelegi inimesele koondamisteate kätte andma.
Ent neil kahel kriisil, 2008. aasta majanduskriisil ja 2020. aasta koroonaviiruse põhjustatud kriisil, on erinev nägu ning mehed ise teises positsioonis. „Tollel ajal oli üks asi selge –lõhkenud oli kinnisvaramull ja selle taastumine ei saanudki olla mõne kuu küsimus ning mitmeid karme otsuseid tuli teha kohe, kuid tänavu kevadel eriolukorra ajal ei olnud meil vajadust selliselt ,,lõigata“, kuna enne koroonakriisi ja eriolukorra kehtestamist polnud majandusel häda midagi. Seega, kui haigusepuhangust saadakse võitu ja ta teise lainena ei naase, võib majandus üsna ruttu taastuda. Tõsi, küll mitte kõigis valdkondades,“ sõnab Aru.
Kuid praegu, ettevõtte omanikena ja tööandjatena, on meestel oluliselt suurem vastutus ja mure nii töötajate pärast kui ettevõtte eksistentsi osas üldiselt. „Me oleme palju tööd teinud ja ettevõtte ülesehitamisel päris kaugele jõudnud. Meil on uus tehasehoone, töötajatel on väga head töö ja olmetingimused, lisaks on meil käsil väga suur investeering uutesse tootmisseadmetesse.“ Uus tehas koos uute seadmetega peaks täiesti uuel tasemel olema käesoleva aasta sügiseks. Kuid sügisel võib majandusse kohale jõuda koroonakriisi tegelik pale. Aru tõdeb, et eriolukord mõjutas ka Aknakoja tööd. Käive langes neil kuudel pea kolmandiku võrra. „Tänaseks on eelarvepõhised töömahud taastunud. Küll on oht, et majanduslanguse süvenedes ja töötuse tõusus jõuab sügavam kriis ehitussektorisse alles sügisel. Selleks puhul oleme koostanud tegevuskava, kui peaks saabuma üldine suurem majanduslangus ja meie käive väheneb pikaajalisemalt 30 kuni 50 protsenti,“ märgib mees.
Kindlat plaani on vaja, et käesolev olukord üle elada. Kava ja tulevikku suunatud mõtteid on vaja sellekski, et see suure pühendumusega täiesti nullist loodud ettevõte, mis on pea 10 aastaga jõudnud Eestis 3-5 suurima plastaknaid valmistava tootja hulka ja, mis annab tänaseks tööd pea 60 inimesele, jääks püsima. Aru nendib, et tänases olukorras on nii Eestis kui maailmas väga keeruline pikaajalisi plaane teha, sest kõik on liiga kiiresti muutuv, kuid praegu ja lähitulevikus jätkatakse tehases igapäevast tööd ning tehakse seda nii hästi kui osatakse. „Väga loodan, et möödunud eriolukord oli lühiajaline šokk ja see oluliselt hullemaks ei lähe. Me väga loodame, et ei pea kedagi koondama ning saavutame rahuldava majandustulemuse,“ sõnab Aru lisades, et vähemalt suvi tuleb neil töine. „Oleme juuni kuu müügiplaani täis müünud. Koos vahepealse eriolukorra langusega oleme täitnud I poolaasta eelarve.“
Kõiki katsumusi trotsides on ettevõtte juhi sõnul Aknakoja suurim väärtus professionaalsed töötajad, kelle kogemus aitab hoida toodete kvaliteeti. „Meil on tööl väga pika kogemusega inimesed. Samuti oleme ettevõtte loomisest alates pidanud väga oluliseks kvaliteeti, seda nii materjalide kui tootmise osas. Selleks on meil kõrge nõudlikkus nii enda kui kõigi töötajate suhtes. Meie eesmärk ei ole olnud olla kõige madalama hinnaga tootja,“ toob Aru välja. See pole ka kliente ehmatanud, kuna kes ikka tahaks oma kodule aknaid ja uksi, mis oleks küll odavad, kuid tuult ei pea. „Kliendid, kes on meie müügiesindusi külastanud ja tutvunud meie toodetega, tavaliselt mujale alternatiivi otsima ei lähe.“
Kuid üleüldiselt on olnud nende kolme mehe eesmärk üles ehitada üks lahe, kaasaegne ja piisavalt suur ettevõte, mis oleks neile endile kui üks ,,maamärk“, mis jääb püsima. Kriisidele karastunud mehed alla ei vannu. „Rühime edasi seni, kuni oleme omas valdkonnas vähemalt esimese kahe hulgas. Seda püüame saavutada järgmise 3-5 aastaga,“ on Aru lootusrikas.
Eesti kõige soojapidavamate PVC akendega saab tutvuda Aknakoja esindustes Pärnus, Tartus, Rakveres, Võrus, Valgas ning Tallinnas Lasnamäel ja Mustamäel või külastades nende kodulehte www.aknakoda.ee.