Narva Hermanni linnus kõneleb esimest korda iseendast

Teet Korsten
, reporter
Copy
19. juunist pääseb uuenenud Narva linnuse külastaja ka seni suletud võlvkäikudesse ja müürigaleriidele, aga ka keldrisse, torni ja siseõue galeriisse.
19. juunist pääseb uuenenud Narva linnuse külastaja ka seni suletud võlvkäikudesse ja müürigaleriidele, aga ka keldrisse, torni ja siseõue galeriisse. Foto: Narva muuseum

Enam kui kahe aasta pikkuseks veninud rekonstrueerimise tulemusel tehti korda Narva Hermanni linnuse konvendihoone jõepoolne idatiib, kuhu seni keegi peale muuseumitöötajate ei pääsenud. 19. juunist võivad külastajad tutvuda uue püsiekspositsiooniga, mille peateema ongi 700-aastane Narva linnus ja selle ajalugu.

2016. aastal alustatud projekt venis planeeritust enam kui aasta jagu pikemaks, sest lisandusid ettenägematud tööd.

Muuseumi direktori Ivo Posti sõnul olid kaks kõige tähelepanuväärsemat asjaolu projekti venimisel tööde käigus linnuse läänehoovis välja ilmunud kiriku vundament ning liftišahti süvendamisel ette jäänud betoonikiht.

Kuna kiriku vundamenti taheti säilitada, tuli muuta samasse paika mõeldud tulekustutusvee basseini projekti, et bassein mahuks vundamendi raamidesse. Liftiehitusel eeldati, et pinnas, mida oli vaja süvendada, koosneb paekivist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles