Riik hakkab uurima koolis rahatarkuse õpetamist

FOTO: Margus Ansu

Rahandusministeerium hakkab uurima finantskirjaoskuse õpetamist üldharidus- ja kutsekoolides, et koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga kujundada järgmiste aastate rahatarkuse õpetamise suunad. Tegemist on esmakordse sellise uuringuga Eestis. 2020. aasta lõpuks selguvad tulemused on sisendiks ka uue Eesti finantskirjaoskuse edendamise programmi koostamisel

Mai algul avalikustatud PISA 2018 finantskirjaoskuse testi tulemustest selgus, et Eesti kooliõpilased on rahatarkuse teadmistelt maailmas esikohal. Samas aga ei näita täiskasvanute rahatarkuse uuringud, et kooli ajal omandatud rahatarkuse teadmised jõuaksid praktikas kasutusse. Nii ütles 21 protsenti 2019. aastal uuringus osalenud 18-19-aastastest, et rahaasjad neile huvi ei pakugi ning vaid 19 protsenti peab arvestust oma tulude ja kulude üle (kogu elanikkonnast teeb seda 63 protsenti). Ka muudes küsimustes polnud märgata, et noored, kes juba koolis rahaharidust omandanud, oleksid märgatavalt paremini rahalisi otsuseid langetanud kui elanikkond üldiselt.

Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaatori Liisi Kirchi sõnul avardab digitaliseerimine raha makse- ja kasutusvõimalusi ning nõuab üha paremaid teadmisi noortelt oma rahaasjade korraldamisel. «Soovime teada saada, milline on rahatarkuse õpetamise tase Eesti koolides. Kus on vaja toetada õpetamist, näiteks koolitada õpetajaid ja tutvustada koolitusmaterjale? Kuidas saaks muuta rahatarkuse õpetamist ja levitamist veelgi paremaks ning efektiivsemaks?»

Uuringu tulemusi kasutatakse järgmise rahatarkuse strateegiaprogrammi loomisel, mis valmib avaliku ja erasektori partnerite koostöös. Samuti ootab riik uuringust soovitusi, et omandatud teadmised kajastuksid ka tegelikus käitumises.

Uuringu läbiviija leidmiseks kuulutati mai algul välja riigihange, millele laekus kolm edukat pakkumist. Hindamiskomisjoni hindamise tulemusena teeb analüüsi Civitta Eesti AS.

Tagasi üles
Back