FOTOD ⟩ Piirilinnas avatakse kohalikke põnevaid arhitektuurikihistusi kajastav näitus

Omaaegne Kreenholmi manufaktuur.

FOTO: Narva muuseum

Kolmapäeval, 1. juulil kell 12 avatakse Narva muuseumi kunstigaleriis arhitektuurinäitus «Narva linnaruum. Daatšast paleeni» ja esitletakse muinsuskaitsja Madis Tuuderi ja kunstiteadlase Karin Pauluse samanimelist värsket raamatut, mis käsitleb süvitsi Narva nähaolevat arhitektuuri, kuid avab samas ka laiemat aja-, arhitektuuri- ja kultuuriloolist konteksti.

Narva «Veneetsia» ehk paadikuuride põnev maailm.

FOTO: Narva muuseum.

Väljapanekus on kesksel kohal Narva linnaruum, millest kasvab välja pilguheit paiga minevikku. Kuigi Narva on üks Eesti suurimaid linnu, on sealne arhitektuur teada ainult pisteliselt. Näitus täidabki autorite sõnul selle lünga ning toob vaataja ette Narva erinevad kihistused keskajast tänapäevani, daatšast paleeni, linnusest Fama keskuseni. Valitud objektid – kirikud, koolid, vabrikud, elamud – on stiili ja ajaloo poolest väljapaistvaimad või esindavad kõige paremal viisil tüüpseid lahendusi. Näituse koostajad on nimme rõhutanud vastuolusid ja kentsakusi: paadikuur-daatšasid omamoodi rahva-Veneetsias, võimsaid bastione, tüüpelamuid, juugendit, Kreenholmi pärandit ning nii mõndagi nüüdisaja Eesti arhitektuuri tippteost.

Näituse avamine on ühtlasi Narva linna muinsuskaitse vaneminspektori Madis Tuuderi ja kunstiteadlase Karin Pauluse enam kui 200-leheküljelise raamatu «Narva. Daatšast paleeni» esitlus. Raamat käsitleb süvitsi Narva nähaolevat arhitektuuri, kuid avab samas ka laiemat aja-, arhitektuuri- ja kultuuriloolist konteksti. Raamat on mõeldud nii põlisele narvakale kui ka linna külastavale turistile, kes soovib Narva ja Jaanilinna ehitatud keskkonnast rohkem teada. Esialgu on trükis kättesaadav eesti keeles, kuid paari kuu jooksul on ilmumas tõlge vene keelde.

Autorid rõhutavad, et nende käsitlus pole kantud mitte nostalgiast kadunud kauni Narva järele, vaid pigem tahtmisest tutvustada ning väärtustada tänase linna mitmekihilist ja põnevat arhitektuurset keskkonda. «Narvast ei ole uut üldisemat linnaruumi käsitlevat ülevaadet tehtud, viimane – Oleg Kotšenovski oma – ilmus 1991. aastal. Meiegi käsitleme linna kui tervikut ehk siis neid kohti, mida praegu näeb, seega nii raekoda kui ka mikrorajoone. Kui Narva arhitektuurist räägitakse, siis viimaseid tavaliselt ei mainita, kuigi tegelikult nendest ju linn suuresti koosneb,» ütleb Tuuder.

Nõukogude arhitektuur Narvas kõnelemas keskaja ja historitsistliku Aleksandri kirikuga.

FOTO: Narva muuseum.

«Soovime näidata, et tööstusarhitektuuri ja baroki kõrval väärivad märkamist nii nõukogude aja rajatised oma mitmekesisuses – stalinismist postmodernismini – kui ka täiesti uued ehitised. Käidava katusega rannahoone, Tartu Ülikooli ja Sisekaitseakadeemia õppehooned pole vanadest majadest sugugi vähem ägedad! Armastusega on koheldud ka mõne meelest imelikku postsovetlikku kaootilist atmosfääri. Raamatust peaks iga narvakas leidma üles vajaliku info oma kodukandi, paljudel juhtudel ka maja ja suvilarajooni kohta,» ütleb Karin Paulus.

FOTO: Narva muuseum.

1983. aastal Vokas sündinud Madis Tuuder on õppinud Kunstiakadeemias muinsuskaitset ning restaureerimist ja omandanud samas magistrikraadi kunsti ja kultuuriantropoloogia erialal. 2011. aastast on ta Narva linnavalitsuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise ametis muinuskaitse vaneminspektor. Aastast 2010 on ta Narva-Jõesuu elanik.

Näituse kujundaja on Tõnu Narro, graafiline disainer Jaan Evart. Raamatu toimetas Merike Ivask ja kujundas Jaan Evart. Kogu ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus «Narva linnaruum. Daatšast paleeni» jääb Narva Muuseumi kunstigaleriis avatuks 6. detsembrini 2020. 

Tagasi üles