Küsitlus: üle poole ei pea poliitikakajastusi meedias neutraalseks

Peeter Espaki sõnul võiksid meediamajad veidi peeglisse vaadata ja endalt küsida, miks siiski suurema osa valijaskonna arvates opositsiooni nägu ollakse.

FOTO: Margus Ansu/Postimees

Poliitikakajastused suurtes meediaväljaannetes ei ole neutraalsed 56 protsendi elanike arvates, kusjuures meedia osas olid eriti kriitilised koalitsiooni toetajad, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud juunikuisest küsitlusest.

Selle aasta aprilli lõpus ja mais tõusis ühiskonnas üheks oluliseks aruteluteemaks meediaväljaannete neutraalsus. Näiteks tõi 29. aprillil Vikerraadios ajakirjandusõppejõud ning Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits välja, et suurem osa ajakirjanikke on vasakule kaldu. Talle vastas 11. mail Vikerraadio päevakommentaaris Marju Himma rahvusvahelise teadusprojekti tulemustele viidates, et 13 protsenti projektis analüüsitud uudistes oli fakt ja arvamus segamini läinud.

Norstat Eesti tehtud küsitluses paluti inimestel vastata neljapalliskaalal küsimusele, kas nende arvates suurimad meediaväljaanded kajastavad poliitikat neutraalselt. Neli protsenti vastas antud küsimusele «jah», 29 protsenti «pigem jah», 38 protsenti «pigem ei», 18 protsenti «ei» ning 10 protsenti ei osanud öelda. Seega kokku 33 protsenti peab meediaväljaannete poliitikakajastust neutraalseks ning 56 protsenti mitte. 

Kuigi üle poole vastanutest ei pea poliitikakajastust neutraalseks, siis ilmnevad suured erinevused vastavalt sellele, millist erakonda keegi toetab. Suurematest erakondadest on kõige rahulolematumad meediaväljaannete poliitikakajastusega Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajad ning kõige enam rahul on Reformierakonna toetajad.

EKRE toetajatest kaheksa protsenti peab poliitikakajastust neutraalseks ning 89 protsenti mitte. Keskerakonna toetajatest 29 protsenti peab poliitikakajastust neutraalseks ning 63 protsenti mitte. Isamaa toetajatest 35 protsenti peab poliitikakajastust neutraalseks ning 60 protsenti mitte. Eesti 200 toetajatest 46 protsenti peab poliitikakajastust neutraalseks ning 46 protsenti mitte. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajatest 54 protsenti peab poliitikakajastust neutraalseks ning 37 protsenti mitte. Reformierakonna toetajatest 58 protsenti peab poliitikakajastust neutraalseks ning 32 protsenti mitte. Erakondliku eelistuseta vastajatest 19 protsenti peab poliitikakajastust neutraalseks ning 61 protsenti mitte.

Küsitluse tulemusi kommenteeris MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi juhatuse ja ERRi nõukogu liige Peeter Espak, kelle arvates võib koalitsioonierakondade valijaskonna suurem skepsis meedia suunal tuleneda asjaolust, et alates uue valitsuse moodustamisest aastal 2019 on olnud valitsusparteid selgelt suurema meediakriitika all.  «Valitsuse moodustamise hetkel oli väga tugev pahameel sõltumata väljaandest kõikjal selgelt nähtav, kuigi negatiivne kajastus on pikkamööda üha rohkem analüütilisemaks ja kaalutlevamaks tasandunud. Kuna opositsioonierakondade valijad aga tunnetavad, et meedia on nende toetatavate erakondade suhtes positiivsemalt meelestatud, on mõistetav ka nende suurem poolehoid või usaldus meediale,» ütles Espak.

«Lisaks on EKRE valijate kriitilisus ootuspärane, kuna antud erakonna üheks peamiseks avaliku kommunikatsiooni võtteks on olnud peavoolumeedia süüdistamine kallutatuses ja EKRE-vastasuses. Keskerakond pole seda aga teinud alates Jüri Ratase saamisest esimeheks, rääkimata Isamaast. See on koht, kus meie eri meediamajad võiks veidi peeglisse vaadata ja endalt küsida, miks siiski suurema osa valijaskonna arvates opositsiooni nägu ollakse,» jätkas Espak. 

Uuringufirma Norstat korraldas küsitluse 2.–18. juunini veebikeskkonnas ning selles osales 1000 Eesti kodanikku.  

Tagasi üles