VIDEO ⟩ Madison: aseesimeestel ei ole seni suurt otsustamisõigust olnud

Jaak Madison, kes kandideeris aseesimehe kohale, saades 163 häält, jäi kohast ilma. Madisoni sõnul ei kutsunud Mart Helme erakonna liikmeid teda kongressil toetama. Madison ütles enda toetushäälte kohta, et tal on heameel, et erakonnas on inimesi, kel on veel julgust vahel ka  oma mõtteid välja öelda. 

Jaak Madison, kas löök on suur, et Teid ei valitud aseesimeheks?

Üldse mitte. Ma soovin Siim Pohlakule palju õnne. Mul on väga hea meel, et tema nimel tehti palju tööd erakonnas sees ja kutsuti inimesi hääletama just tema poolt ja mitte hääletama meelega teiste poolt. Ma olen tänulik poolele kongressile ehk 163 inimesele, kes mind toetasid ja arvasid, et minu töö on olnud efektiivne nelja aasta jooksul. Teine pool arvas, et ei ole olnud efektiivne või järgisid seda üleskutset osade teatud inimeste poolt.

Kelle poolt see üleskutse tuli?

Ma ei oska seda nii välja tuua, aga on inimesi, kellele ma olen sümpaatsem, ja inimesi, kellele ma olen antipaatsem. Ja on inimesi, kelle sõna maksab erakonnas piisavalt palju, et osa inimesi kutsuda hääletama teatud teiste inimeste poolt.

Kas vastab tõele spekulatsioon, et Mart Helme silmis Te nii sümpaatne pole?

Seda peab küsima Mart Helme käest, aga ma arvan, et pole saladus, et Mart Helme ei kutsunud mind toetama kongressil. See on ilmselge, aga mis seal ikka. Uued aseesimehed, kes said valituks, neil tuleb nüüd tööd teha. Ka Henn Põlluaas sai aseesimeheks, ka umbes poolte kongressi delegaatide häältega, jällegi, teine pool teda kahjuks ei toetanud. Eks seal ole ka teatud muster ju taga. Ma loodan, et aseesimehed leiavad suuremat rakendust, kui see on siiamaani olnud. Sisuliselt seal mingit suuremat infovälja või otsustamisõigust ju pole seni olnud. Loodan, et uus esimees parandab teatud miinuskohti, mis nende kohtadega on siiamaani eksisteerinud.

Mul on hea meel, et erakonnas on inimesi, kellel on veel  julgust öelda vahel ka oma mõtteid välja.  Mina esindan seda koolkonda meie erakonnas ka edaspidi. 

Kas EKRE sees on lõhe tekkinud?

Kindlasti mitte. Ma arvan, et see, et iga aasta on kongress, toimuvad valimised - see on väga demokraatlik ja meeldiv. Igal aastal on inimestel võimalik uuesti hääletada. Sealt tuleb edasi minna. Võimuga käib kaasas vastutus. Need, kes said valitud, neil tuleb ka vastutust kanda, et erakond tüürida parima tulemuseni kohalikel valimistel järgmisel aastal.

Kas pettumus, et Te erakonna aseesimeheks ei saanud, viib teie poolt mingite järgmiste sammudeni erakonnas või kavatsete aktiivselt erakonna tegevuses jätkata?

Ma ei ole pettunud, see on väga vale arusaam. Ma austan kongressi delegaatide otsust ja võtan teadmiseks, et umbes pooltele liikmetele on minu tegevus olnud sümpaatne ja teisele poolele järelikult ei ole. See on täiesti paratamatu. Mul on hea meel, et erakonnas on inimesi, kellel on veel  julgust öelda vahel siiski ka oma mõtteid välja ja mina esindan seda koolkonda meie erakonnas ka edaspidi. Ja teen oma parima Euroopa Parlamendis, kus on mandaat täita veel neli aastat.

Sel korral ei tekkinud võimalust viimasel hetkel praeguse erakonna esimehe kõrval samuti kandideerida esimeheks. Oli see viga?

Ei. Ma arvan, et kongressi korralduse poole pealt on ka parem, kui enne kongressi on juba selge, kui palju teha hääletussedeleid.

Kas see oli iroonia?

Ei, see ei olnud iroonia. Ma arvan, et on  väga mõistlik, kui on tähtaeg, kus saab kandidaate üles seada, et kohapeal ei tõuseks kümneid käsi, kes ütlevad  viimasel hetkel, et nad tahaks ka kandideerida. See otsus tuleb läbi mõelda. Kui inimene tahab kandideerida valitavasse organisse, siis tuleb see ära otsustada enne.

Tagasi üles