Sisuturundus
Rinaldo Anni: „Masinad veel ise ennast ei ehita, ei projekteeri ega remondi.“
Kannapöördeid tööelus tuleb ikka ette, kuid värske mehhatrooniku Rinaldo Anni lugu räägib lausa saltodest karjääriteel. Muutusi ei tasu karta, vaid need tuleb enda kasuks tööle panna, on tema moto. Ja praeguses muutuvas ajas kõlab see väga asjakohaselt.
Rinaldost võinuks saada professionaalne muusik, nii nagu enamikust tema koolikaaslastest Tallinna Muusikakeskkoolis. „Üheksandas klassis sai mul viiulimängust isu täis ja kool jäi pooleli. Mul oli musikaalne pere ja ega vanemad sellest midagi kuulda ei tahtnud aga mulle tundus, et keemia ja füüsika on hoopis ägedamad asjad, millega end siduda,“ selgitas ta. Huvitas kohe niipalju, et asus ülikooli keemiat õppima ning on erialast tööd teinud ühe ettevõtte kvaliteedilaboris, ülikooli mikrobioloogia laboris ning aastaid vedanud AHHAAS keemiateatrit. „No olgem ausad, ülikooli lõpudiplomini ma siiski ei jõudnud, sest lõputöö jäi kirjutamata – tööd oli vaja teha ja see osutus tollel hetkel diplomist olulisemaks.” Aga olulised õppimine ja oskused, mis sa koolist kaasa saad. Ka muusikast pole Rinaldo sugugi loobunud vaid mängib puhkpilliorkestris Popsid trombooni.
Tehnoloogiat on me ümber üha enam
Töö laboris või teadusteatris on kindlasti huvitav, aga ühel hetkel tekkis teadmine, et kõik ümberringi muutub aina tehnoloogilisemaks. „Isegi laboris pole niisama katseklaase vaid mõõteseadmed ja automaatika, mis tähendab sensoreid ja kontrollereid. Kõike seda on vaja hooldada, remontida, ümber ehitada, seadistada ja sellest ekspertiisist on puudus. Mind on tehnika köitnud ning siis ma ühel hetkel hakkasin otsima võimalusi, kuidas omale sellist kvalifikatsiooni saada.
Korraga oli Rinaldol otsus küps, et Tartu Kutsehariduskeskusse mehhatroonikat õppima tulla. „Kutsehariduse eelis on, et mehhatrooniku erialal on lühike õppekava ja keskendub praktilistele oskustele - et lõpptulemusena suudaks mehhatroonik komponentidest seadme valmis ehitada,” põhjendab ta.
Lisaks aitas otsust teha ka Töötukassa „Tööta ja õpi“ meede, mis toetab stipendiumiga neid täiskasvanuid kes otsustavad tasemeõppes ümber õppida. Täiskasvanud inimesel peab olema toetus, et oma töö jätta ja vaid õppimisele pühenduda. Lõpuks oli Rinaldole oluline ka see, et mehhatroonikat saab õppida Tartus, kodulinnas. „Kusagile teise linna sõitmine ei oleks mulle sobinud,“ teab ta.
Kutseõppe pluss - praktika suur osa
Nüüd on kaks õppeaastat Tartu Kutsehariduskeskuses möödunud ning tehnika, elektroonika, automaatika, pneumaatika, programmeerimine, metallitöö ja mitmed muud oskused omandatud.“Mehhatroonika on nii lai valdkond, mis sisaldab nii palju praktilisi oskusi. Kasvõi jooniste lugemise oskus on väga vajalik,“ märgib ta.
“Meie kursusel on päris küps seltskond, inimesed teavad miks nad on siia tulnud ja see on aidanud luua tõsist suhtumist õppetööse. Kõik tahavad tundidest maksimumi võtta, mitte vaid linnukese pärast kohal käia. Õpime ju oskusi endale, et neid rakendada,” teab Rinaldo.
Kutsekooli eeliseks on ka see, et saab ka praktikal päris eluga kokku puutuda ning Rinaldo on valinud oma praktikakohtadeks ettevõtteid, kus keemia ja mehhatroonika kokku puutuvad. Näiteks Talent Plastics, mis toodab plastist survevalu detaile on hea näide kuidas keemia ja mehhatroonika kokku saavad. Muide, mullu sai Rinaldo ka Talent Plastics Tartu stipendiumi. Just tehnikavaldkonnas tegutsevad ettevõtted on aktiivsed oma stipendiume asutama ning tulevaste kolleegide õpinguid toetama.
Mehhatroonikuid on ettevõtetesse hädasti vaja
Tööstuses ja tootmisettevõtetes on tehnikat valdavaid inimesi vaja. „Meie erialal on nii, et osad lähevad pingioperaatoriteks. Aga mehhatroonika on palju laiema ala ja mind huvitab just automaatika osa - probleemide lahendamine, seadmete ehitamine, seadistamine.” Ettevõtetes on hädasti tarvis selliseid spetsialiste nüüd ja ka paarikümne aasta pärast, sest tehnika areneb. Masinad veel ise ennast ei ehita, ei projekteeri ega remondi. “See eriala ei aegu, aga jah, juurde õppida on vaja kogu aeg, tehnoloogia uueneb. Tahaksin pikemas perspektiivis ehitada selliseid seadmeid mida enne ei ole tehtud.”
Seda, et mehhatroonikutele tööd jätkub, teab Rinaldo omast käest. „Kursuse listi tuleb tööpakkumisi vähemalt korra kuus. Mõnel meie kursusest on töökoht juba olemas ja ootavad vaid seda hetke, kui kool lõpetatud. Meil on grupis 12 inimest ja nemad küll tööturule ootama ei jää,” on Rinaldo kindel. “Mul endal ei ole veel kellegagi käsi löödud. Eelistan töötada seal, kus endal õnnestuks rohkem õppida ja areneda,” selgitab ta põhjust.
Kas vastne mehhatroonik on teinud elus kannapöörde või lausa topeltsalto, seda ei julge ta veel öelda. Aga kindel on, et oma uues ametis ootab teda huvitav töö ja karjäärivõimalused.
Vaata kõiki Tartu Kutsehariduskeskuse tehnika erialasid ja õppimisvõimalusi SIIT.