VIDEO ⟩ Keskkonnaamet on hiidnälkjate tõrjumisel jõuetu
Vaata videot Tallinna aedu ründavast võõrliigist

Keskkonnaameti sõnul on Lusitaania teeteod ehk rahvakeeli hiidnälkjad Eestis küll võõrliik, kelle vastu võidelda, kuid riiklikku tõrjekava nende kahjuritega toime tulemiseks ei ole.

Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialisti Britta Kalgani sõnul puudub riigil võimekus teha tõrjet, sest Lusitaania teeteod tegutsevad eraaedades ning öösiti. «Seetõttu on ka tõrje tegevuskava koostamine väga keeruline. Kohustus langeb pigem maaomanikele,» nendib Kalgan «Reporterile» antud kommentaaris. 

Siiski on pahalastega võitlemine tema sõnul vajalik. «Soovitame nad kindlasti hävitada, sest tegu on invasiivse võõrliigiga, kes paljunevad palju kiiremini kui kohalikud liigid,» räägib ametnik.

Üheks parimaks meetodiks nälkjate tõrjumiseks on nad kokku korjata ja neile peale valada kuum vesi.

Tallinna Botaanikaaia taimekaitsespetsialist Pille Hermann ütleb, et Lusitaania teeteod on Eestisse toodud Vahemere maadest. «Nad tulid koos istikute ja lilledega, mida aedadesse istutatakse. Lusitaania teeteod on ka üsna valimatud tegelased: mis vähegi süüa kannatab, seda nad ka söövad. Olgu need siis dekoratiivtaimed või köögiviljad. Samuti ei ütle nad ära ka maasikatest.» teab Hermann.

Tema sõnul on hiidnälkjate rohkus tingitud paljunemisvõimest. «Nad on head sigijad: mõlemad isendid on võimelised munema. Üks isend võib muneda kuni 400 muna ja ühe suvega võib neil olla mitu põlvkonda järglasi.»

Looduslikku vaenlast nälkjatel ei ole. Nende mune söövad siilid ja linnud, kuid täiskasvanud olendeid ei soovi keegi.

Hermann rõhutab, et lusitaania teetigu ei aetaks segamini Eestis süütu koduse liigi suure seateoga. Suur seatigu eelistab looduslikke elupaikasid, tavaliselt aedades ei liigu ja seal suuri söömiguid ei korralda. 

Kui praegu valmistavad nälkjad peavalu peamiselt Harju- ja Pärnumaa elanikele, siis varsti on nad tõenäoliselt igal pool. «Arvata on, et nad hakkavad üle Eesti aina rohkem kanda kinnitama. Kui praegu on juttu olnud Põhja-Eestist ja Pärnumaast, siis küll nad jõuavad lõunasse,» ütleb Hermann.

Tagasi üles