Sisuturundus

Unistuste täitumiseks tuleb julgelt tegutseda

Anary Roosve

FOTO: Lauri Kulpsoo

Kui elu ise sunnib muutusi ette võtma, siis on paras aeg oma tõeliste unistuste juurde pöörduda. Nii juhtus ka koogipood Mandel perenaisega, kes teab nüüd omast käest, et unistuste täitumiseks tuleb vahel vanast lahti lasta, oskusi täiendada ja julgelt edasi astuda.

Läbi oskuste tähtede poole

9 aastat tagasi seisis Anary Roosve valiku ees, kuidas tööalaselt edasi minna. Tartu kõrgemas kunstikoolis nahadisaini tudeerinud naisel oli selja taga kümmekond aastat tegutsemist disaineri ja ettevõtjana, ent erialane karjäär ei liikunud enam soovitud suunas. „Olin just ühe projekti lõpetanud ja järgmist ei olnud veel silmapiiril. Loomult tegutsejana vajasin oma ellu uut väljakutset ja tuli otsustada, kas punnitada kuidagi edasi või alustada uuelt lehelt. Valik langes viimase kasuks,“ avab Anary oma ümberõppe tagamaid.

Niisama spontaanselt nagu otsus kooli minna, sündis ka erialavalik. „Tartu Kutsehariduskeskuse kodulehele läksin tegelikult kindla plaaniga õppida edasi rätsepaks, see lihtsalt tundus loogiline jätk varasemale. Nagu kiuste sellele erialale parasjagu vastuvõttu polnud, aga mina ei mallanud jällegi oodata,“ naerab Anary tagantjärele. Nii jäi sõelale hoopis teine eriala ning aasta hiljem pistis noor naine kondiitripaberi tasku ja asus uut unistust püüdma.

Helesinine unistus

Oma reisidel mõnd väikest ja hubast tänavakohvikut külastades oli Anary varemgi mõelnud, et miks ei võiks ühel päeval temalgi sellist olla. „See oli selline väike helesinine unistus, mille nimel ma otseselt ühtegi sammu ei astunud, aga kuskil kuklas oli ta kogu aeg olemas. Nii et kuigi kondiitriks õppimine ei olnud üldse minu esimene eelistus, aitas see tegelikult teatud mõttes otsad kokku viia,“ kirjeldab Anary. Õpinguid alustas ta juba kindla veendumusega, et oma pagariäri saab moel või teisel teoks. „Alustasin rendiköögis tellimusi täites ning unistus päris oma kohvikust sai teoks 5 aastat hiljem, kui kodu lähedal vabanesid just sobivad ruumid,“ meenutab ta Mandli algusaega. Tänaseks on koogipood tegutsenud juba 4 aastat ning võitnud paljude tartlaste südame. Endale lisaks annab Anary tööd veel neljale palgatöötajale.

Uued oskused viivad edasi

Ehkki küpsetamise kunst polnud Anaryle varemgi võõras, oskab ta hinnata kutsekoolis omandatud oskusi. „Olen üsna loominguline kokkaja, retseptiraamatus näpuga järge ei ajanud ma ei enne ega ka praegu, aga sain Tartu Kutsehariduskeskusest kaasa olulised baasteadmised, millele oma köögikatsetusi rajama hakata. Õiged töövõtted ja -vahendid - need on peamised oskused, mis eristavad endist kodukokk Anaryt kondiiter Anaryst,“ loetleb ta. „Lisaks sain õpingute käigus üle nii mõnestki kokanduslikust eelarvamusest. Näiteks võikreem, mis varem tundus mulle kõige mõttetum asi maailmas, osutus pärast õnnestunud valmistamist ja õiges kontekstis täiesti söödavaks tegelaseks,“ meenutab Anary. Kiidusõnu jagub tal ka ettevõttepraktikale, mis on õpingute üheks osaks. „Üks asi on õppeköögis nokitseda, teine asi on näha, kuidas päriselt tööd tehakse. Oli julgustav näha, et ka pealtnäha suured tegijad toimetavad kohati väga kitsastes oludes. Sain kinnitust, et pole mõtet jääda ootama ideaalseid olusid, neid ei ole olemas.“

Oska unistada, julge tegutseda

Anaryl on mitmekordselt hea meel, et tal oli julgust oma unistuse nimel tegutseda. „Kondiitri töö ei ole üksnes magus, vaid igas mõttes täis positiivset energiat: keegi ei tule kohvikusse mossitama. Tullakse tähistama, nautima, oma sõprade ja kallitega aega veetma,“ toob Mandli perenaine välja uue ameti võlusid.

Soov õppida ei ole tema seest aga veel kaugeltki kadunud. Anary mõtleb juba vanemkondiitri kutsest ja julgustab teisigi oma unistusi püüdma. „Unistamine on äge, eriti kui unistustele tegudega hoogu anda. Kutseharidus pakub täna paindlikke ja kõigile kättesaadavaid võimalusi õppida iseenda jaoks või kasvatada hobist välja uus karjäär. Otsige oma helesinised unistused üles, öelge kõva häälega välja ja asuge julgelt tegutsema!“

Vaata õppimisvõimalusi: https://khk.ee

Tagasi üles