Keskkonnaameti vastulause: Linnamäe hüdroelektrijaama tulevik sõltub keskkonnamõjude hindamisest

Linnamäe hüdroelektrijaam

FOTO: puhkaeestis.ee

Tallinna halduskohus tunnistas õigusvastaseks keskkonnaameti tegevuse Linnamäe hüdroelektrijaama tegevusloa pikendamise menetlemisel ja andis neile kuu aega taotluse uuesti läbivaatamiseks. Keskkonnaameti sõnul on menetlus veninud keskkonnamõju hindamise tõttu.

Keskkonnaamet ole senini otsustanud Wooluvabrik OÜ poolt eelmise aasta 16. augustil esitatud vee erikasutusloa pikendamise taotlust ning on sellega põhjendamatult venitanud, märkis kohus. Loa alusel toimub aga hüdroenergia tootmine Linnamäe paisul.

Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak märkis, et kindlasti on võimalik kompromiss muinsuskaitse ja looduskaitse vahel, sest looduskaitse seisukohast ei ole vaja paisu lammutada, vaid tagada kaladele ligipääs kudealadele. Tema sõnul piisab näiteks kakalapääsude rajamisest, et rändekalad saaksid käia jões kudemas ja seejärel tagasi merre suunduda.

«Jägala jõgi on oluline Natura 2000 ala, mis tähendab, et see on looduskaitseliselt tähtis piirkond terve Euroopa mõistes. Oluline on tagada kalade ligipääs paisust nii üles- kui ka allavoolu, mitte kõigutada jõe looduslikku veerežiimi ning taastada kaitstavate kalaliikide elupaigad paisust ülesvoolu,» märkis ta.

Nii näitas tema sõnul värske rändekalade populatsioonide aruanne, et rändekalade arvukus on Euroopas viimase 50 aasta jooksul vähenenud 93 protsenti ning selle üheks põhjuseks nii Eestis kui ka mujal on kalade rändeteedele rajatud paisud. «Hinnanguliselt on Eesti lõhejõgedel potentsiaali sobivate kudealade pindala järgi umbes 140 000 looduslikule laskujale ehk kudejõest merre jõudvale kalale aastas. 2018. aastal hinnati laskujate hulgaks ligikaudu 38 000, mis on vähem kui kolmandik võimalikust lõhede arvukusest. Jägala jõgi on üks Eesti olulisemaid lõhejõgesid,» märkis Vildak.

Keskkonnaameti kinnitusel sõltub uue veeloa saamine keskkonnamõjude hindamisest. «Jägala jõel on seoses jõe paisutamise ning elektrienergia tootmisega pooleli korraga kaks erinevat veeloa menetlust – üks neist on seotud juba seitse aastat tagasi lõppenud vee erikasutusloa järjekordse pikendamisega ning teine uue veeloa taotlemisega,» ütles Vildak.

Vee erikasutusluba Linnamäe paisul lõppes 2013. aasta jaanuaris ja 2012. aastal esitati uue veeloa saamise taotlus. «Taotlusele algatati keskkonnamõju hindamine, sest ilma selleta pole võimalik veeluba anda. Keskkonnaamet ei ole keskkonnamõju hindamise aruannet siiani heaks kiitnud, sest seal on olulisi puudujääke, mida pole vaatamata korduvatele tähelepanujuhtimistele kõrvaldatud,» ütles Vildak.

Ameti väitel on keskkonnamõjude hindamise aruanne toonud välja, et Wooluvabrik OÜ kavandatav tegevus on vastuolus olemasolevate looduskaitse eesmärkidega ning mõjub Jägala loodusalale ebasoodsalt.

«Seega ei saa me olla kindlad, et Wooluvabrik OÜ kavandataval tegevusel puudub negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärgile,» ütles Vildak.

Tema sõnul peab keskkonnamõjude hindamise aruanne muu hulgas kajastama, kas Linnamäe hüdroelektrijaamale saab kohaldada erandit Natura 2000 kaitsealade mõistes, sest erandi tegemine on võimalik vaid siis, kui kaitsealal kavandatavale tegevusele puuduvad alternatiivid, projekt on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning pakutakse piisavaid hüvitusmeetmeid, et tekkivat ebasoodsat mõju loodusele kompenseerida.

«Ühe peamise argumendina on hüdroelektrijaama esindajad väitnud, et Linnamäe pais on Eestile oluline energiajulgeoleku seisukohalt. See ei ole siiski arvestatav väide, sest Linnamäe hüdroelektrijaama aastane elektritoodang moodustab kaduvväikse osa Eesti energiavajadusest – see on võrreldav ühe keskmise võimsusega tuuleturbiini elektritoodanguga. Nagu juba mainitud, ei saa ka muinsuskaitselisi põhjendusi paisu säilitamisel nimetada siinkohal esmatähtsateks ja erakordselt tungivateks, sest mälestisena arvel olevat paisu ei ole vaja lõhkuda,» selgitas Vildak.

Ameti kinnitusel on keskkonnamõju hindamise aruanne saadetud taas keskkonnaametile läbi vaatamisele. «Kas see vastab seekord nõuetele, selgub augusti keskpaigas. Kui Natura 2000 erand kohaldub, võib tegevusloa anda valitsuse nõusolekul,» märkis ta.

Ameti teatel selgub vee erikasutusloa pikendamine septembris.

«Ammu lõppenud kehtivustähtajaga luba on korduvalt pikendatud juba seitse aastat ootusest, et paisu omanik leiab lahenduse kalade liikumise tagamiseks olulistele lõheliste elupaikadele paisu taga. Wooluvabrik OÜ kaebas korralduse eelnõu kohtusse. Kohus rakendas esmast õiguskaitset, keelates keskkonnaametil ja keskkonnainspektsioonil mistahes toimingud, mis on suunatud paisutuse alandamisele ja elektritootmise lõpetamisele Linnamäe paisul,» ütles Vildak.

Keskkonnaamet tõlgendas halduskohtu antud esmase õiguskaitse määrust nii, et keskkonnaamet ei tohi kuni kohtuotsuse tegemiseni pikendamistaotlust puudutavaid edasisi toiminguid teha.

«Seega ei saa öelda, et Keskkonnaamet oleks vee erikasutusloa pikendamisega põhjendamatult venitanud,» märkis ta.

«Kui halduskohtu otsus kuu aja jooksul jõustub, peab keskkonnaamet otsustama, kas pikendada olemasolevat vee erikasutusluba või mitte. Oluline on siinkohal veel rõhutada, et Wooluvabrik OÜ omandas Linnamäe hüdroelektrijaama 2017. aastal olukorras, kus ta oli teadlik, et veeloa andmine paisutamiseks ja elektrienergia tootmiseks on problemaatiline. Seega oli hüdroelektrijaama omandamine nende teadlik äririsk»" ütles Vildak.

Tagasi üles