Terviseamet: praegu pole piisavalt teavet antikehade kohta

Terviseamet. Foto: Sander Ilvest

Täna valitsusele esitletud vastvalminud uuringu järgi on Eestis uue koroonaviirusega kokku puutunud hinnanguliselt kümme korda rohkem inimesi, kui näitab ninaneeluproovidest saadud positiivsete vastuste hulk. Nendest 80 protsendil polnud ühtegi sümptomit, kuid viiruse antikehad olid veres olemas. Terviseametit praegu veel antikehade uuring ei aita, kuna pole endiselt teada, kas see tagab kaitse viiruse eest. 

Terviseameti nakkushaiguste seire- ja epideemiatõrjeosakonna peaspetsialist Hanna Sepp selgitas Postimehele, et haiguse põdemise järgselt tekivad umbes nädala pärast IgM antikehad, mis iseloomustavad aktiivset infektsiooni. Ja umbes kolm nädalat pärast haigestumist tekivad IgG antikehad, mis iseloomustabki läbipõetud infektsiooni. 

Sepp viitas ka teaduskirjandusele, et koroonaviirust raskemini läbi põdenud inimestel on tekkinud antikehade tase kõrgem kui näiteks neil, kellel kulges haigus väga kergelt või asümptomaatiliselt. «Küll aga ei ole täna võimalik väga selgeid paralleele tõmmata antikehade esinemise ja elanikkonna immuunsuse vahele – meil ei ole piisavalt tõenduspõhist teavet ütlemaks, kui pikalt tekkinud antikehad inimese organismis püsivad ning kui efektiivse kaitse need tagavad,» lisas ta.